 |
Pühapäev, 2. aprill | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Ave Alavainu seiklus maal ja merel | |||||
|
On olnud kuulda n-ö hääli rahva hulgast, et “peab sel Alavainul ikka raha olema, et ta nii palju ringisõita saab”...
Päris nii see pole. Alavainu on tavaline pensionär, kes ajalehtedes endale pensionilisa kirjutab (hetkel loete). Reisib ta aga heade inimeste arvel: vähe on neid autoomanikke, kelle käest ta Heltermaal küüti poleks palu-nud. Kummardus ja tänu kõigile, kes mind punktist A punkti B on toimetanud! Loodan, et teete seda edaspidigi. Viimane reis oli tol tormisel-tuisusel neljapäeval, mil pidin igal juhul õhtuks Kuressaare Linnateatrisse esietendusele jõudma. Rahaga oli nii, et sinna ma oleksin saanud, tagasisõidu pidi tütar välja tegema - temale on millegipärast hirmus tähtis, et ta ema teda esietendusel saalist toetaks. Kuigi kell 10.30 läks Haapsalust Virtsu buss, otsustasin hääletada. Heade inimeste toel sain Ristile ega oodanudki (selg vastu tuult) kauem kui 10 -15 minutit, kui üks tore suur paneelevedav auto mind peale võttis. Ta pidi 13 kilomeetrit enne Virtsut ära pöörama. Veerpalust ja suusatamisest Loomulikult läks jutuks. Tore noor pereisa oli. Auto oli isiklik ja mees, Andres Õis nimi, pakub veoteenust firmadele. Elab perega Pärnus, naine on emakeele ja kehalise kasvatuse õpetaja, kes hetkel õpib ümber logo-peediks. Veerpalu on just tulnud maailmameistriks. - Aga meil on kodus kuuri all Veerpalu suusad... - ütleb mees roolis. “Ohhoo!” hüüatan mina. “Kuidas need sinna said?” - Mu naine oli kooliajal kõva suusataja, Eesti noortemeister, - räägib Andres, - õppis väikeses Paadermaa koolis, aga vabariigi paremiku suusalaagrid olid Otepääl. Noh, ja siis, neliteist aastat tagasi, juhtus nii, et tippsuusatajad said uued suusad, nende vanad aga anti “maakatele”. Minu naisele andis oma vanad suusad Veerpalu isiklikult üle. Head suusad on. Seniajani sõidavad. - “Ega’s nüüd muud, kui võtke maailmameistrilt kirjalik ülestunnistus, et tema suusad, ja - aidaa! - oksjonile!” tekitan käigu pealt “äriplaani”... Hes jutu eest sadamasse Nii see tee läbi tuisu ja tormi soojas kabiinis kulus. Auto keeras Kallile, mina aga leidsin ennast koos oma suure reisikotiga Kotist (just nii oli bussipeatuse nimi, kus viit näitas “Virtsu 13 km”). Kell puudus 20 minutit kaheteistkümnest, kõik autod kimasid mööda, kuidas ma ka ei vehkinud. Siis tekkis autodevooris väikene vahe. 10 enne 12 tuli üks sõbralik sõidu-auto ja juht teatas, et ta päris sadamasse ei lähe, et tema on suitsuagent ja läheb bensujaama. Mina arvasin, et hea jutu eest saab ikka sadamasse ka. Ja saigi! Ainult-et seal selgus kurb tõsiasi, m i k s ükski auto Kotis kinni ei pida-nud: keskpäevane praam näitas oma tagumist otsa... Järgmine läks kahe tunni pärast. Poole tunni pärast jõudis kohale ka Haapsalu - Virtsu liinibuss, mina aga olin säästnud 100 krooni. Põrunud aru õnnistus Kuressaare Linnateatris esietendus Hugo Raudsepa poliitiline komöödia “Põrunud aru õnnistus”, kus kahte osa mängisid vanemuislased Ants Ander ja Tiit Lilleorg, Anderi lavaprouat kehastas vabakutseline profes-sionaal Helle-Reet Helenurm ja linnateater ise oli esindatud minu Kata-Riina Luide ja Andres Tabuniga. Lavastas-kujundas Väino Uibo ise. Põnev ja tempokas etendus oli väga kaasaegselt kõlama pandud, kõik rollid olid lahendatud professionaalselt ja täpselt. Jäin oma lapsega rahule. Seda tegid ka kogenud kolleegid, kuigi mulle tundus, et kiideti natukene nagu isegi üle. See oli Kata-Riina esimene suurem osa pärast lõpetamist, aga tõi juba prooviperioodil kaasa uusi pakkumisi, millest on küll veel vara rääkida. Etenduse lõppedes läksin lavale ja korraldasin naabersaare nimel ning seoses Andres Veerpalu saavutatu ja vabariigi presidendi üleüldise medlitejagamisega veel ühe kullasaju: ostasin nimelt oma viimaste veeringute eest 20 šokolaadimedalit (kokku 50 kr.), millest igale näitlejale ühe annetasin, ülejäänud kolmeteist aga lasksin vabalt lavastaja pihkudesse voolata. Hiiumaa oli esindatud ja nalja sai ka. Saarlased elavad ikka aktiivset elu küll! Järgmisel õhtul käisime Kuressare Kultuurimajas tantsumuusika bändide võistumängimisel. Küll ikka elavad saarlased aktiivset elu! Ürituse nimi oli Jää-Jämm ja see toimus juba kolmandat aastat. Osa võttis üheksa bändi, neist kolm gümnasistide omad. Nii publikukui ka zhürii ühis-lemmikuks sai Saaremaa Ühisgümnaasiumi poiste stiilne (70-ndate moe järgi riides) kollektiiv, eriliselt hea solistiga. Nii hea, et pani mõtlema selle üle, et kas Koit Toome ja need teised ongi head... Auhindu jagasid ja oma laulu esitasid Pädaste “mõisnik” Imre Sooäär ja Kersti Kuusk. Lõpuks läks üleüldiseks tantsupeoks - publikut oli teismelistest pensionärideni - ja koduteel arutasime, et pole ammu nii hästi ja põhja-likult lõbutsenud. Pisikeses Risti baaris Pühapäev hommikul otsustasin mitte ära sõita, sest Kuressare Linnateatris andis võõrusetenduse Vene Draamateater. Kus ma seda teatrit ikka nii väga näen, ja nii otsustasin nende “Kalmistuklubi” ära vaadata, pealegi olen meie oma näinud - huvitav võrrelda ka. Omavahel - ega ta suurem asi olnud: laval vehkles kolm vene naist, kellel millegipärast imelikud nimed. Huvitav oli aga teater selle poolest, et sain nende bussiga Ristini. Kodutee oli taas tasuta jalge all... Aga Ristile ma jäingi, kuigi kell oli alles 20.30 ja teoreetiliselt oleks ju mõni end viimase laeva peale planeerinud masin mu pühapäevaõhtul peale võtta. Praktikas läks pisut teisiti ja ma leidsin end kesk külma veebruariööd Risti pisikest baarist. Baaridaam lohutas, et kell 22.15 läheb Risti mäe pealt buss Haapsallu. - Ei tea, mis see pilet ka maksta võiks... - küsisin ettevaatlikult. “Kahekümne krooni ringis,” vastas näitsik lahkelt. Lugesin targu oma rahakese üle: löö või maha: 19.70. Läksin siiski peatusse. Selgus, et pensionär saab kaheteistkümne krooniga. Mul jäi raha veel ülegi! Õnneks oli mu telefonikaardil potsentsiaalset raha ja nii sain ka öömaja ning hommikul juba laenata ja koju. Selle seiklusega olin sedapuhku ühel pool. |
|||||
|
|||||
| Ave Alavainu Hiiu Leht 06-03-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4066 | Veebimajutus: www.eq.ee | |