|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Oodatud ja kardetud haldusreform
|
|
|
|
Hiiu maavanema kolmapäevasel kohtumisel koolijuhtidega kujunes tuliseks arutlusteemaks haldusreform.
“Sunniviisilist valdade ühendamist olla ei saa,” kinnitas maavanem Hannes Maasel. “Viimane kord käisin siseministri juures Hiiumaa kohta kahest variandist koosneva ettepanekuga: üks ja viis omavalitsust.”
Maasel kinnitas, et reformiga tegelevad eksperdid on vahetanud mõtteid ka teiste Hiiumaa haldusterritoriaalse muutmise variantide üle. “Uksed-aknad on praegu valla. Näiteks arutati kahe valla varianti: Emmaste vald ja ülejäänud Hiiumaast moodustuv vald. Samuti Kärdla liitumist Pühalepaga. Vastavalt soovile võivad liituda Kärdla ja Kõrgessaare, ülejäänud vallad jääda nagu praegu,” rääkis Maasel.
Maavanem selgitas, et 8. maiks peaks valitsus tegema maavanema kaudu omavalitsustele halduterritoriaalseteks muutusteks ettepaneku. “Arvan, et nii kiiresti seda teha ei jõuta,” ütles Maasel. “Rahva tahe jõuab otsustajateni läbi poliitikute,” kinnitas ta.
Leisu algkooli juhataja Ilme Naurits arvas, et ühe valla puhul kaugeneks teenus inimestest. Emmaste põhikooli direktor Jaanus Betlem huvitus, kas valdade ühinemisel jäävad nende praegustesse keskustesse teeninduspunktid. Maavanema nõuniku Tammo Esta sõnul ei ole omavalitsused seda arutanud. “Keegi ei taha, et teenindus kaugeneks. Koolid jäävad, nagu praegugi. Mõte on viia Hiiumaal kokku otsustamine,” selgitas Tammo Esta.
“Haldusreformi käivitajate idee on hea,” arvas Suuremõisa Tehnikumi direktor Endel Lepisto. “Kuid tegeletakse haldusterritoriaalse reformiga ja arvatakse, et see on imerelv. Kahjuks ei ole tehtud arvutusi, kui palju muutub miski paremaks.”
Kärdla keskkooli direktori Ivo Eesmaa arvates on kõige tähtsam jõuda Hiiumaal mõistliku elukorralduseni. “Näiteks peaks olema teisiti korraldatud haridusasjad. Hiiumaal mandri koolidele praegu konkurentsivõimelist kvaliteetset haridust pakkuda ei ole võimalik,” arvas Eesmaa. “Hiiumaa koolid panna tööle ühes rütmis - ühtse õppekava järgi. Praeguste Hiiumaa kolme keskharidust andva kooli peremeesteks on erinevad omavalitsused. Sel moel on õpilaste valikuid väga raske korraldada.”
Ivo Eesmaa toonitas, et oli omavalitsuste paremaks koostööks üks omavalitsusliidu käivitamise eestvedajaid. “Kahjuks ei ole näinud omavalitsusliidu töö käivitumist,” tõdes Eesmaa.
“Kes annab garantii, et omavalitsuste ühinemisel koostöö paraneb? - Inimesed jäävad ju samaks,” oli Suuremõisa põhikooli direktor Tiit Madalvee omavalitsuste liitmise efekti umbusklik. Madalvee arvates on hea, et reformimine venib. “Kui 10 aastat tehakse, on eksimisvõimalus väiksem. Kiire lõplik otsus on esimene ebaintelligentsi tunnus,” tuletas meelde Tiit Madalvee.
Jaanus Betlemi arvates võivad liigsel venitamisel olla ka halvad küljed, näiteks omavalitsuste laenupagasi suurenemine.
|
|
|
 |
|
|
Tiit Sameli Hiiu Leht 27-02-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida | | |
|