|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Kirikute remondiks 1,4 miljonit
|
|
|
|
Kuigi Saaremaa sai sel aastal arhitektuurimälestiste ennistamiseks riigieelarvest mullusest poole rohkem raha, jätkub sellest siiski vaid hädapäraste remonditööde tegemiseks.
Muinsuskaitseinspektsiooni eelarves arhitektuurimälestiste avariiremondiks ette nähtud summadest antakse Saare maakonnale tänavu 1,4 miljonit krooni, kogu summa kulub kirikute ennistamiseks.
Saaremaa muinsuskaitseobjektidele minev investeering on üldse maakondade lõikes suurim, teistel piirkondadel tuleb leppida üldjuhul miljoni krooni piiresse jääva summaga.
Saaremaa muinsuskaitseinspektor Tõnu Sepp ütles, et maakonna arhitektuurimälestiste ennistamiseks oleks tegelikult raha vaja vähemalt viis korda rohkem. Samas sai Saaremaa võrreldes eelmise aastaga tänavu kaks korda enam raha. Põhjus on rahastamise põhimõtete muutmises – kui varem said kõik maakonnad võrdse summa, siis sellest aastast lähtutakse konkureetsetest objektidest ega vaadata enam seda, kus maakonnas mälestised asuvad.
Saaremaal suurim summa, 400 000 krooni kulub tänavu Kihelkonna kiriku pikihoone katuse remondiks. Kaarma kiriku pikihoone võlvide tugevdamiseks kulub 300 000 krooni, Karja kiriku pikihoone katuse remontimiseks on ette nähtud 50 000 ja Püha kiriku kooriruumi katuse remondiks 150 000 krooni.
Pöide kiriku pikihoone restaureerimiseks eraldatakse 200 000 krooni, Ruhnu puukirikule kulub 100 000 krooni ja Ruhnu kivikiriku puitkonstruktsioonide remondiks 200 000 krooni.
Tõnu Sepp tõdes, et kogu raha kulub käsilolevate remonditööde jätkamiseks, päris valmis ei saa midagi. “Ainuke erand on sellel aastal Kihelkonna kirik, kus alustatakse töid – see võtab aega mitu aastat, enne kui seal katus päris valmis saab.”
Muinsuskaitseinspektor lisas, et kohalikud omavalitsused oma territooriumidel asuvate arhitektuurimälestiste ennistamiseks üldjuhul raha leida ei suuda. Ühe erandina tõi Sepp näiteks Kaarma valla, kes on toetanud Kaarma kiriku restaureerimist. “Summad, mida vaja, käivad omavalitsustel üle jõu,” tõdes ta. “Teinekord mõne väiksema kiire asja nad suudaksid kinni maksata, kuid see on kõik.”
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 22-02-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert | | |
|