 |
Neljapäev, 21. september | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Lümandas valmivad palkmajad | |||||
|
Endise Lümanda sovhoosi remonditöökoja ruumikast ja kõrgest garaažist kostub juba kaugemale maantee peale kopsimist ja toksimist, sekka vahel mootorsae või mõne muu masina surinat. Siin ehitavad firma Timberhome üheksa meistrimeest nägusaid ja tervislikke palkmaju nii saarlastele endile kui ka tellijatele välismaalt.
Alguse sai ettevõtmine umbes aasta tagasi, kui ehitusfirma Melly juhatus leidis, et ehitustööde tegevusväli kipub kitsaks jääma ja vaja on otsida uusi teenimisvõimalusi. Siis hakatigi otsima koostöövõimalusi norrakatega, kes pakkusid välja ka palkmajade ehitamise idee. Fjordide maa kogenud ehitusspetsialistid andsid algajatele Saaremaa majaehitajatele koolitust ja ühtlasi tellisid esimese palkmaja endale. Lümanda töökojast saadi paslikud tööruumid ja nüüd oli vaja veel hankida vajalikud töövahendid ning varustada ennast ehitusmaterjaliga. Saaremaal õnneks palgi puudust ei ole ja majaehitajatele tuleb vastu puidufirma Reta Puit, kes varustabki neid vastava jämeduse ja pikkusega männipalkidega. Majapalk ei tohi alla ladva poolt peenem kui 25 cm, sest ehitatava maja välisseina paksus on vastavalt kehtestatud normidele 9 tolli ehk 23 cm, kui aastaringselt sees elada. Ehitajatel kulub ligi 60 tihu männipuitu kuus ja puidu maksumus moodustab 1/5 elumaja üldmaksumusest. Möödunud aastal jõudis firma valmis ehitada kaks palkmaja ja kolmandaga saadi umbes poole peale. Üks uus maja veeti kohale ja pandi püsti Norras ning teine Saaremaale. Käesoleva aasta 1. jaanuarist alustas omaette tegevust palkmajade ehitusfirma Timberhome ja kavas on ehitada aasta jooksul 10 uut palkmaja. “Koolitusraha on nüüd makstud, asi peaks hakkama kiiremini minema,” kinnitab OÜ Timberhome tootmisdirektor Raul Pikkani. Palkmaja juures on palju käsitööd Ühe palkmaja ehitamiseks kulub palju käsitsi tööd ja seetõttu tuleb ühe põrandapinna m2 maksumuseks 7-9 tuhat krooni. Majal on aga palju voorusi, mis odavamatel ehitustel puuduvad. Puitehitis on väga sobilik elupaik loodusläheduse mõtteviisiga inimestele, kes tunnevad ainult sellises kodus täit rahuldust ja rõõmu oma elust. Kanadas öeldakse, et maja hingab koos sinuga. Norra tüüpi puitelamu on pisut erinev eesti palkmajadest ja nende ehitamisel kasutatakse nn norra tappe, mis on väga vastupidavad ja tuulekindlamad varem kasutusel olnutest. Et aga ühe korraliku maja valmis saaks, peavad töömehed kahe kuu jooksul käsisaega läbi saagima ligi 10 km puitu. “Alguses tundus, et ümbruskonna külades on ilma tööta mehi külluses ja meeste puudust pole karta,” räägib firma juhatuse liige Margus Laager. Siis aga selgus, et mitte igaühest ei saa majaehitajat, sest “vene võim ja viin on töökas saarlased muutnud laisaks ning loiuks.” Praegu teevad Lümandas palkmaju üheksa tublit töömeest, kes kõik ka ise suutelised endale maja valmis ehitama. Ehitajatest on seitse pärit Lümanda vallast ning üks mees elab Kihelkonnal ja üks mees Kuressaares. Esialgu oli raskusi ka turu leidmisega, sest enne pole mõtet hakata maja kokku sobitama, kui tellijat pole teada. Aga tulevane omanik peabki avaldama soovi, millist maja ta täpselt tahab. Kas naturaalne puit jääb paistma siis seest kui väljast või tuleb majale vooder ümber. Näiteks Norras tehakse vahel mõnele palkmajale veel vooder ümber ja nii saadakse väga soojapidavad ehitis ka külmas ja karmis kliimas. Enamasti paneb ehitusfirma ainult maja püsti ja omanik ehitab ise edasi, kuid võib last ka firmal kõik valmis teha. Puitmaja palkide vahele pannakse naturaalset kivivilla ja seda pole karta, et seinale praod sisse tekivad või see kokku kuivab. Puitmajadel on tulevikku “On kurb tõdeda, et sajad ja tuhanded Saaremaa ehitusmehed peavad käima mandril või kuskil välismaal juhuslikke tööotsi taga ajamas,” arutleb Raul Pikkani. See on tühijutt, et kohapeal pole võimalik mingit ettevõtlust arendada. Koguaeg peab midagi uut välja mõtlema, et siingi ellu jääda. Meil on omast käest võtta palju kohalikku materjale ja ka töökäte puudust pole karta. Vahel tundub, et mõnele vallajuhile ongi meelepärasem, kui külamehed käivad üle väina suurt raha taga ajamas. Nii laekub ju vallakassasse rohkem tulumaksu ja samal ajal pole vaja vallal teha tema peale mingeif kulutusi.“ Aga puitmajadel näeb Raul Pikkani suurt tulevikku, sest meie külad tühjenevad ja maa läheb uutesse kätesse. Kuid igale uuele krundile on varem või hiljem vaja elumaja ja loomulikult sobib selleks kõige paremini puitelamu. Suurlinnades elukeskkond üha halveneb ja sealt pääsenud inimesed juba teavad, mida hinnata. |
|||||
|
|||||
| TÕNU ANGER Meie Maa 22-02-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3029 | Veebimajutus: www.eq.ee | |