|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Õiguskantsleriks sai 35-aastane kohtunik Allar Jõks
|
|
|
|
Riigikogu kinnitas teisipäeval kohtunike ühingu 35-aastase esimehe Allar Jõksi õiguskantsleriks. Salajasel hääletusel toetas seitsmeks aastaks ametisse määratud Jõksi 72, vastu oli 13 riigikogu liiget, neli jäi erapooletuks.
Fraktsioonid olid eelnevalt teatanud, et toetavad president Lennart Meri poolt kandidaadiks esitatud Jõksi, kuid jätsid oma liikmetele õiguse soovi korral ka vastu hääletada.
Ainsana teatas Tiit Toomsalu, et Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei ei toeta Jõksi, kuna ei jaga tema seisukohti põhiseaduse muutmise vajaduse kohta Euroopa Liitu astumise korral. Toomsalu kaitses seisukohta, et kehtiv põhiseadus ei võimalda Eestil Euroopa Liitu astuda, sest Eesti loobub siis osaliselt oma suveräänsusest.
Ettekandeks nähtud piiratud ajale viidates ei analüüsinud Jõks pikemalt Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu suhteid, teatades vaid, et tema hinnangul ei takista kehtiv põhiseadus Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.
Riigikogu liikmete küsimustele vastates tunnistas ta veel, et peab õigeks euroreferendumi korraldamist enne, kui Eesti sõlmib EL-iga liitumislepingu.
Enne hääletust tehtud ettekandes rääkis Jõks, et kavatseb järelevalves õigusaktide üle muuta mõningaid rõhuasetusi. "Arvan, et õiguskantsleri juhtmõtteks võiks olla probleemide ennetamine ning mitte vastasseisu kaudu konfliktide lahendamine," sõnas Jõks.
Ta lisas, et see ei tohi viia õiguskantsleri võimupiiride ületamisele. "Oma ülesandeid kavatsen täita rangelt oma pädevuse piires. Seejuures peab grammatilis-mehhaanilise tõlgendamismeetodini jõudvale positivismile lisanduma väärtustele orienteeritud tõlgendamismeetod. Vastasel juhul võib õiguse tõlgendamine viia kummastavate tagajärgedeni," tutvustas Jõks oma põhimõtteid.
Jõks sõnas, et väärtustega arvestamine või neile viitamine konfliktses õiguse rakendamise protsessis ei tähenda kehtiva õiguse raamest väljumist. "õiguse teksti tuleb pidada tõlgendamise lähtepunktiks ja samaaegselt lõplikuks piiriks, mis aga ei tähenda, et tekst on tingimusteta ülim väärtuste ja põhiõiguste suhtes."
Oluliseks tegevusvaldkonnaks tuleb Jõksi sõnul pidada ombudsmani funktsiooni väljaarendamist. Ombudsman on vahendajaks ja nõustajaks riigi ja inimese vahel.
"Konfliktid inimese ja riigi, inimese ja riigiametniku vahel viivad lõppkokkuvõttes sotsiaalsele võõrandumisele. Ombudsmani kõige üldisemaks eesmärgiks peangi riigiametniku ja kodaniku vahelise dialoogi tekitamist ja alalhoidmist ehk ametnikkonna ja inimese võõrandumise vältimist," ütles Jõks.
õiguskantsleri ametkonnale laekunud kaebuste arv ei kinnita Jõksi hinnangul käesoleval ajal mitte seda, et põhiõiguste ja vabaduste rikkumine pole Eestis probleemiks, vaid seda, et teadmine ombudsmani funktsioonidest on puudulik.
Senise õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja ametiaeg lõppes mullu 17. juunil. õiguskantsleri kohustäitja oli siiani Aare Reenumägi.
Justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama jäi sügisel napilt riigikogus ametisse kinnitamata, rahvusvahelise õiguse professor Rein Müllerson ja vandeadvokaat Kaido Pihlakas ei leidnud riigikogus piisavat toetust ja president Lennart Meri ei esitanud neid ametlikult kandidaatideks.
õiguskantsler Allar Jõks on lõpetanud Kullamaa keskkooli ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna.
Ta on saanud erinevat koolitust ja stažeerinud Saksamaal ning Austrias.
Aastail 1991-1995 oli Jõks Lääne maakohtu kohtunik, 1995. aastast kuni praeguseni Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik ja õigusinstituudi haldusprotsessi lektor. Jõks on ka Eesti kohtunike ühingu esimees.
Jõks valdab saksa ja vene keelt ning suhtlustasandil inglise keelt.
|
|
|
 |
|
|
MM/BNS BNS 21-02-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|