Laupäev, 25. juuni Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Hiidlased teevad rüitekki  
 
   
Rüiteki valmistamist juhendas Merike Niimann Kassari Haridusseltsist.
Reedel muutus Hiiumaa Muuseumi Pika Maja raamatukogu tõeliseks käsitöökojaks. Kümme hakkajat naist lasid nõelal ja niidil esimese rüiteki narmaribade kallal usinalt käia.

Pärast muuseumi perenaiste Helgi Põllo ja Merike Niimanni lühikesi selgitusi haarasid naised otsekohe niidi-nõela ja kukkusid ribade kallal tegutsema, nagu oleks rüiteki valmistamine nende teada-tuntud igapäevatöö.

“Siin pole pikka selgitust vajagi. Öeldi ju, mis pisted teha - nõela oskame ise käes hoida,” kostis küsimusele, kust nii kiire oskus, Marju Hadje.

Sajandiks unustatud

Muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo sõnul leidub Eesti rahva etnograafiamuuseumis vanematelt hiidlastelt kogutud ülestähendusi, et nad valmistasid Hiiumaal rüitekke. “Hiiumaal ei ole ühtegi rüitekki säilinud. Tekist, mille nüüd teeme, saab esimene olemasolev rüitekk,” rääkis Helgi Põllo.

Teadaolevalt valmistati narmas- ehk rüitekke Hiiumaal veel 19. sajandi lõpus. Need olid mõeldud õues, laevas või külmas ruumis magamiseks.

Rüitekk valmistati sõbast, millele õmmeldi narmasteks peale umbes sõrmepikkused ja kahe sõrme laiused villase riide ribad Narmariba kattis eelmise rea vähemalt poole pikkuse osas. Tekk tuli soe ja väga raske. Mälestuste järgi kaalus see üle 15 kg.

Rüitekk tuli põhja poolt

“Rüiteki valmistamine on Hiiumaale tulnud arvatavasti põhja pool asuvatest maadest, kus oli vaja end külma vastu kaitsta,” arvas Helgi Põllo. “Anu Raud rääkis, et nägi üht sellist tekki Inglismaal. Võimalik, et rüitekk on Hiiumaale tulnud merehädaliste kaudu.”

Põllo sõnul sai rüitekk endale esimesed narmaribad juba mitu nädalat tagasi, kui tekitegemisel proovisid kätt Hiiumaal viibinud etnograafid. “Talgupäevi seisab ees veel palju. Esimesed tekitegijate grupid on end juba kirja pannud,” märkis Merike Niimann. “Esmalt vaatame, millised read tulevad, siis hakkame mustrit sättima.” Merike Niimanni sõnul loodab muuseum rüiteki valmis saada aprillis. Teki esitlus on planeeritud 15.-16. juunil üle-Eestilistel käsitööpäevadel, mis seekord toimuvad Hiiumaal. Tekk pannakse välja 16. juunil käsitöölaadal Kärdlas Vabriku väljakul.

“Kõik on oodatud Pikka Majja rüitekki tegema!” kinnitas Helgi Põllo. “Igaühel on võimalus enda valitud aja ja soovi järgi kaasa teha. Tahame tuvustada sellega laialdaselt üht Hiiumaa vanimat tekitegemise moodust. Võib-olla leidub neid, kes hiljem ise rüiteki valmis teevad.”
 
  Tiit Sameli Hiiu Leht 20-02-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Veeb 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Linda, Lenna, Inna 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 669 Veebimajutus: www.eq.ee