 |
Pühapäev, 2. aprill | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Kuressaare kortermajadest kinnistatud vaid veerand (1) | |||||
|
Asjaõigusseaduse kohaselt ei saa kortereid tuleva aasta algusest vallasasjana enam võõrandada, samas on Kuressaares 334st kortermajast kinnistusse kantud vaid 82 ehk neljandik.
Linnavalitsuse maaosakonna andmeil on Kuressaares 334 erastatud eluruumidega elamut. Jaanuari lõpuks oli neist kinnistusraamatusse kantud 82 elamut ehk 24,5%. Kuressaare linn on kokku 267 majas erastanud 3362 korterit. Neist 72 maja 1223 korteromandiga on kantud kinnistusraamatusse. Linnavalitsuse maanõunik Ruth Kalamees nentis, et korteriomandi seadmisega on aktiivselt tegeldud viimased paar aastat. “Kõige aktiivsemad on olnud väikese korterite arvuga majade elanikud ja korteriühistud, kes oma elamutega on enamus ka kinnistusse jõudnud,” rääkis ta. Linnavalitsuse erastamispetsialisti Astrid Jõeääri sõnul on kinnistusse esmajärjekorras jõudnud need majad, kus korteriomanikud on olnud aktiivsed, kiiresti kogunud vajalikud dokumendid ja tasunud maksud. Enne möödunud aasta 1. detsembrit tegeles maaosakond esmajärjekorras suurtele, enam kui 24 korteriga elamutele maa määramisega, kuna neile oli seaduse järgi maa erastamine tasuta. Eelkõige Tallinnas suurt ärevust tekitanud tähtaega nihutati parlamendi poolt edasi selle aasta 31. detsembrini. Eelnimetatud 82 kinnistatud elamu kõrval on maaosakond praeguseks 111 majale määranud krundi ja kandnud selle katastrisse, 15 hoonele on krundid määratud, kuid pole katastris veel registreeritud. Maa on määratmata veel viiendikule linna elumajadest ehk 65-le erastatud eluruumidega hoonele. Ruth Kalamehe sõnul on Kuressaares suurelamutest maa määramata veel EPT elamurajooni majadele. Samas arvas ta, et selle aasta lõpuks saavad kõik suurelamute inimesed oma korterid kinnistatud, ilma et nad peaks maa eest maksma. Problemaatiline on maanõuniku hinnangul korteriomandi seadmine Kuressaare vanalinnas, kus majadele pole maad veel peaaegu üldse jõutud määrata. Ruth Kalamees märkis, et vanalinna kaitsetsoonis asuvale mitmekümnele korterelamule ei saa maad määrata ilma detailplaneeringuta. Planeerningud on küllat kallid ja linn pole nende tegemiseks raha leidnud. Küsimus on eelkõige kruntidel asuvates ebaseaduslikes ehitistes, mis tuleb mingil hetkel kas lammutada või seadustada, vahendas maanõunik. Astrid Jõeäär usub, et järgmise aasta lõpuks on kõik linna korterid kinnistatud. Olen andnud selle lubaduse endale ja linnavalitsusele, sõnas ta. Korterite hinnad laes Võrreldes aastataguse ajaga on korterite hinnad Kuressaares pea kahekordistunud, kuid sellele vaatamata ületab nõudlus pakkumise paljukordselt. Maakler Peedu Kurvits Kinnisvarakontori OÜ-st ütles, et eelmisel suvel olid korterite hinnad suhteliselt all, sügisel läksid nad aga üsna lühikese aja jooksul üles. “Paistab, et hindades on veel kasvuruumi sees,” sõnas Kurvits. Rain Kokk kinnisvarabüroost Uus Maa tõdes, et euroremonditud korterit ei saa alla 200 000 krooni enam eriti kuskilt. Tavalistest korteritest algavad ühetoaliste hinnad 100 000, kahesed 150 000, kolmest alla 200 000 ei saa ja neljase eest küsib mõni juba üle 250 tuhande krooni, tõdes ta. Kuigi välismaalastest korteriostjad on viimase aasta jooksul toetanud kiiret hinnatõusu domineerivad maaklerite sõnul turul siiski kohalikud inimesed. Rain Koka sõnul on saarlaste ostuhuvi kergitanud pankade pakutavad üha soodsamad laenutingimused. “Sageli ostetakse uisa-päisa, kuna inimene laenu ise otseselt ei näe,” sõnas ta, lisades, et palju on maalt linna tahtjaid, kes ostavad kortereid meeletute hindadega. Peedu Kurvits seletas korterite vähest pakkumist sellega, et valdav enamus inimestest omab üht eluaset. “Korteri müügiks peab olema väga tõsine vajadus, kas kolimine parema või ka odavama pinna peale. Enamus, kes kortereid müüvad omavad mingit muud elamispinda,” tõdes ta. Rain Kokk märkis, et Kuressaares pole kortereid pole üle kümne aasta praktiliselt juurde ehitatud. “Tundub, et kinnisvarainvestorid võiksid juba turule tulla. Kui nad saaksid mõistliku hinnaga mingi majakarbi, siis inimesed oleks valmis selle ise välja ehitama,” sõnas Kurvits. Rain Kokk arvas, et kuigi korterid on küll üsna kalliks läinud, ei tasu nullist ehitamine ja siis müümine end ära. “Meie linn on madala hoonestusega, kõrgeid ehitisi ei lubata teha. Madalate majade korterid läheks nii kalliks, et inimesed ei jõua neid välja osta. Kui keskmine korteri hind tõuseks 300 tuhande peale, oleks asjal juba mõtet,” rääkis Kokk. Ta lisas, et tekkinud on siiski ka kallite korterite ostjate turg. “Nõutakse juba viie-kuuetoalisi kortereid, mida pole peaaegu üldse pakkuda,” tõdes Kokk. Kuidas saab vallasasjast kinnisasi • Linna maakorraldus määrab majale maa ja kannab katastrisse • Erastamisspetsialist määrab korteri juurde kuuluvale mõttelisele maaosale hinna ja saadab korteriomanikele sellekohased teatised • Korteriomanik toimetab erastamisspetsialisti kätte passi koopia, korteri ostu-müügi lepingu notariaalselt tõestatud koopia ja maksekorralduse maa hinna tasumise kohta (üle 24 korteriga elamutes korteriomanikud saavad maa kuni selle aasta lõpuni tasuta) • Erastamisspetsialist tellib hooneregistrist elamu reaalosade plaani, kuhu märgitakse eri värvidega iga korteri reaalosad • Erastamisspetsialist võtab hooneregistrist tõendi ehitises paiknevate korterite omandiõiguse kohta • Korteriomanikud peavad tasuma korteriomandi seadmise kulu 1% maa hinnast (sõltuvalt maa suurusest kuni 300 krooni kogu maja peale) ja maaüksuse toimiku seadmise tasu (200 krooni kogu maja peale) • Erastamisspetsialist koostab notari juures kinnistamisavalduse, mille kinnitusamet kannab kinnistusraamatusse • Kinnistusamet saadab korteriomanikule kinnistamisteate Selle aasta alguseks oli linna 2660 maaüksusest katastrisse kantud 2066 ehk 77%. Maakonnas reformiga teisel kohal. Nii Kokk kui Kurvits arvasid, et seadus, mille kohaselt saab kortereid võõrandada vallasasjana vaid selle aasta lõpuni. “Ei saa riik panna oma süü tõttu kinni korterite müüki. Suurelamute korteriomanikud pole ju süüdi kui asjaajamine venib,” ütles Kokk. |
|||||
|
|||||
| MEHIS TULK Meie Maa 14-02-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3968 | Veebimajutus: www.eq.ee | |