Reede, 2. detsember Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Lockerbie — vere hind poliitikas  
 
   
21. detsembril 1988
Jaanuari viimasel päeval mõisteti eluaegne vanglakaristus ühele Liibüa kodanikule, keda süüdistati 12 aasta taguses Lockerbie lennukatastroofi korraldamises.
Esmapilgul tundub see teisejärgulisena, kuid tegelikult oli Lockerbie katastroof aluseks sündmustele, mis pälvisid järgnevatel aastatel maailma tähelepanu.

Kõik sai alguse 21. detsembril 1988, kui Šotimaa kohal plahvatas Londonist New Yorki lennanud PanAm'i reisilennuk. Silmapilkselt said pea 10 km kõrguselt kukkuva lennuki pardal surma kõik 259 inimest. Lennuki rusud langesid Lockerbie küla peale (sellest ka juhtumi nimi), tappes 11 külaelanikku. Lõplik hukkunute arv oli seega 270.

Algusest peale kahtlustati katastroofi toimumises pommiplahvatust. Üsna pea selgus ka, et plahvatuse korraldas Liibüa salateenistus.
Liibüa oli üks suuremaid NSV Liidu toetajaid Aafrikas. Kolonel Muammar al-Qaddafi on seda riiki valitsenud üle 30 aasta vasakpoolse poliitika ja sõjaväediktatuuriga. Pooldades NSV Liitu, oli ta samas USA äge vastane.

Al-Qaddafi võimalused maailmapoliitikas suurenesid peale seda, kui naaberriik Egiptus, sel hetkel Aafrika võimsaim kommunistlik riik, tegi ootamatu kannapöörde ja asus toetama USA-d.

Iraani-Iraagi sõja ajal esines Liibüa juht jõuliste avaldustega USA aadressil ja see põhjustas 1986. a Liibüa pealinna Tripoli ja teise linna Benghazi pommitamist USA lennukite poolt.

Praeguste arusaamade järgi oli see ajendiks, miks sai Lockerbie katastroof üldse toimuda – see pidi olema kättemaks Tripoli pommitamise eest.

Loomulikult ei jätnud USA Lockerbie juhtumit niisama. Enamus reisijatest olid USA kodanikud ja isegi peale nende surma tuli riigil nende "õiguste eest võidelda". Nii muutus Lockerbie katastroof poliitiliseks sündmuseks.

Esmalt nõudis USA katastroofi korraldajate väljaandmist. Liibüa seda ei teinud. Järgmisena ähvardas USA juba majanduspiirangutega. Ka see ei avaldanud Liibüale mõju. Siis hakkas USA tegutsema.

Kasutades ära Liibüa suure liitlase NSV Liidu kadumist maailmaareenilt, kehtestas USA president George Bush 15. aprillil 1992 Liibüale majandussanktsioonid.
Järgmisel aastal külmutati kõik Liibüa välismaal asuvad varad ja hakkas kehtima naftatööstuse varustuse impordi keeld Liibüa üle. Nii oli USA 1990-ndatel aastatel hävitanud majanduslikult kaks Araabia riiki: esmalt Iraagi ja seejärel Liibüa.

Pidev poliitiline surve ja majandusliku olukorra halvenemine seadis Liibüa enne sajandivahetust keerulisse olukorda. Kaks aastat tagasi teatas Liibüa, et on nõus katastroofis kahtlustatavaid maailmale välja andma.

Ühtlasi tähendas see samm Liibüa jäiga poliitika lõppu. Loomulikult peeti kohut pommiplahvatuse korraldajate, mitte aga selle kavandajate üle. Lockerbie katastroofi korraldamises osalesid arvatavasti paljud Liibüa tippsõjaväelased, kuid vangi mõisteti ainult üks mees, kes võiks õigustatult kongi jagada suuremate tegijatega.

Peamisteks kahtlusalusteks osutusid Liibüa riikliku julgeolekuagentuuri – Jamahariya julgeolekuorganisatsiooni agendid. Nende nõudmistest lähtuvalt ei peetud kohtuprotsessi mitte Liibüas ega Šotimaal, vaid selleks valiti neutraalne riik – Holland. Kuid siingi oli eelis USA-l, sest kohus toimus USA sõjaväebaasis Camp Zeist'is, kohut peeti aga Šotimaa seaduste järgi.

Samal ajal astus Liibüa tagasi maailma aktiivsesse poliitikasse. Paljude jaoks oli üllatuseks see, kui Liibüa pakkus ennast vahendajaks mulluses pantvangikriisis Filipiinidel.

Kakskümmend kuud kestnud kohtuprotsess lõppes 31. jaanuaril. Selle otsusega mõisteti ühele plahvatuse korraldajale, Abdel Basset Ali Mohmed al-Megrahi'le eluaegne vanglakaristus. Kohtuotsusega lõpetati 12 aastat päevakorral olnud Lockerbie küsimus.

Omamoodi kujundlikult polnud see poliitiliselt tegelikult mitte protsess kahe mehe üle, kelle osalemises katastroofis pole kahtlust, vaid USA pidas kohut Liibüa üle. Kuigi Liibüa kaotas, võib siiski öelda, et selle kaotusega kindlustas see Araabia riik endale koha maailma tipp-poliitikas.




 
  Kalev Kask Hiiu Leht 10-02-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Veeb 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Aira, Aire, Airi 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2993 Veebimajutus: www.eq.ee