|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Nasva mehed ajasid võrguhinna üles
(1)
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Nasva kalur Aleksei Laid maksab ühe võrguga koduküla jões püügile mineku õiguse eest 870 krooni. |
 |
Eile Saaremaa keskkonnateenistuses toimund esimesel kutselise kalapüügi püügiõiguse oksjonil müüdi enamus pakkumisel olnud püügiõigustest alghinna lähedase hinnaga, üksnes Nasva mehed ajasid viie võrgu hinnad pea paarikümnekordseks.
Kalavarud meie rannikumeres on aasta-aastalt vähenenud, püügivahendiste ja kalurite hulk aga suurenenud. Viimased paar aastat on riik kalavarude seisundist lähtudes püüki piiranud. Nii tehti Saaremaal näiteks selleks aastaks lubatud 2000 võrgule taotlusi üle 3000.
Kuna tahtjaid on rohkem kui püügivõimalusi jagatakse sellest aastat kehtiva kalapüügiseaduse järgi 10 protsenti kutseliste kalurite püügiõigusest välja enampakkumisel.
Eile toimus Saaremaa keskkonnateenistuses esimene oksjon kus Saaremaa kaluritele müüdi esimesed püügiõigused niiöelda turuhinnaga.
Esimesel pakkumisel tõusis algne 50 kroonine tükihind ligi paarkümmend korda. Oksjonihaamrit lõi maasekretär Andrus Lulla üsna hoolsalt, sest viie nakkevõrgu püügiõigust Nasva jões tahtis kuus meest. Esimese ja viienda võrgu püügiõiguse sai Harald Luks, esimese hind kerkis 505-le kroonile, viienda hind 955-le kroonile. Kaks soovijat jäid ilma.
Oksjonihind annab võitjale küll aastase püügiõiguse, kuid selle kasutamise eest peab ta kuumaksu (50 krooni) nagunii maksma, selgitas keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaan Ärmus. Nasva jões on kalade kudeperioodil kolm kuud niigi püügikeeld, mitu kuud enampakkumise võitja püügiõigust kasutab, on tema enda valida.
Esimese tormilise pakkumise järel pidasid kalapüügiõiguse nõudlejad pisut aru ja seejärel müüdi ülejäänud objektid alghinna või sellest pisut kõrgema hinnaga.
Eilsel oksjonil oli müügis kokku 24 objekti Saaremaa siseveekogudel ja see oli eelmäng tuleval nädalal toimuvale teisele enampakkumisele, kus tunduvalt arvukama rannakalurite seltskonna vahel läheb oksjonile juba 151 objekti.
Saarte Kalurite Ühingu esimees Hillar Lipp tõdes, et püügiõiguse jagamine oksjonil tähendab kalameestele vajadust oma tegevus veel paremini läbi mõelda ja suuremat üksmeelt. Lipu hinnangul võib ka järgnevatel oksjonitel nii mõnigi püügiõigus tavahinnast kõrgemale tõusta.
Piisavalt soovijaid ei olnud Saare maakonnas kuuele püügivahendile, mistõttu neile oksjonit polegi vaja korraldada. Mullutu lahes oli nakkevõrkude piirmäär 10, taotlusi esitati vaid 5, rannikumeres oli piirmääradest vähem taotlusi kastmõrdadele, põhjanootadele, veo-ja pöörinootadele, kaldanootadele ja kõige vähem mailidele (200-st vaid 30 taotlust).
Pärast 30. aprilli lähevad n.ö. teisele ringile nii need, kui ka oksjonivõitjate poolt väljaostmata püügiõigused.
Olenevalt taotlustest kas enampakkumisega või ilma.
Jaan Ärmus tegi eilsest oksjonist järelduse, et ilmselt Nasva jões on võrgupüügi tulu seniarvatust tunduvalt suurem, miks muidu hind nii kõrgeks kruviti. Teisalt võib tegemist olla ülemäära madala püügiõiguse tasumääraga.
|
|
|
 |
|
|
VELJO KUIVJÕGI, MEHIS TULK Meie Maa 09-02-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita | | |
|