 |
Reede, 22. september | Tee avaleheks | |  |
 |  |  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Peatükid Eesti ja Euroopa Liidu vahel | |||||
|
Majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Raul Malmstein tutvustas Saare Tootjate Liidu liikmetele olulisemaid küsimusi, mis Eestil tuleb enne Euroopa Liidu liikmeks saamist vastastikku lahendada.
Malmstein ütles, et ühinemiskõnelused Euroopa Liiduga on liigitatud valdkondade kaupa 31 peatükiks, millest tänaseks on suletud (läbirääkimised lõppenud) 16 peatükki. Selle näitajaga on Eesti Malmsteini sõnul vähemalt numbriliselt ilmselt kõige edukam kandidaatriik. Järgnevalt ülevaade millised peatükid on Eestil ühinemiskõnelustel lahti ja mis on lahendamist vajavad võtmeküsimused. Konkurentsi peatükk Antud peatükis üritatakse tagada, et ettevõtete ühinemise läbi ei tekiks turul monopoolseid ettevõtteid. Eestil on vaja veel täpsustada seadusandlust, mis puudutab ettevõtete ühinemist. Teise teemana on selles peatükis üleval riigiabi küsimused, mille lahendamiseks tuleb tugevdada rahandusministeeriumi administratiivset suutlikkust antud valdkonnaga sisuliselt tegelda. Keskkonna peatükk Tegemist on väga suure ja keeruka teemaga, kus Eesti nagu vaikselt loodab, et äkki õnnestub peatükk sulgeda. Ühest küljest on meie olukord hea, sest Eestil ole laialdast reostust tekitavat nö suurtööstust ja tuumajaamu. Teisest küljest on Eestil suhteliselt madal administratiivne suutlikkus paljude küsimustega tegelda. Keskkond on peatükk, kus Eesti on palunud üsna pikka üleminekuperioodi (aastani 2013), sest euronõuetele vastavate keskkonnanormide täitmiseks läheb vaja väga suuri investeeringuid. Kuigi keskkonnanõuete täitmiseks antakse kindlasti üsna palju raha Euroopa erinevatest fondidest on see Eesti jaoks siiski valus ja raske teema. Energeetika peatükk Energeetikas on kõige pakilisem küsimus vedelkütuse varu, mis Euroopa Liidu normide järgi peaks katma riigi 90 päeva vajaduse. Praeguste varude suurus ei ole suurem kui paar päeva. 90 päeva kütusevaru soetamine on äärmiselt kallis, eriti kui selle tarbeks peab ehitama eraldi mahutipargi. Praegu arutatakse läbirääkimistel, kui suur peaks Eesti tagavara olema liitumishetkeks ning kas on võimalik hakata Eesti kütusevaru hoidma näiteks Soomes, kus on olemas vastavad mahutipargid. Nii või teisiti peab Eesti keeruka ja kuluka kütusevaru nõude täitma igal juhul ning ka selleks oleme palunud üleminekuperioodi. Energeetikavallas on üleval veel küsimustik, kus Eesti taotleb põlevkivile sama staatust, mis on Euroopa Liidus kivisöel. See annaks võimaluse saada EL-st täiendavaid ressursse ja eeliskohtlemist selle valdkonnaga seotud probleemide lahendamisel. Teenuste vaba liikumise peatükk Siin taanduvad kõnelused kahele küsimusele. Esiteks ühendatud finantsjärelvalve loomine, mis tooks ühe katuse alla pangainspektsiooni, väärtpaberituru inspektsiooni ja kindlustusinspektsiooni. Teine küsimus on kohustusliku miinimumkompensatsiooni tagamine hoiustele ja investeeringutele, mis Eestis on praegu 20 000 krooni, EL-iga liitumisel tõuseb aga 20 000 euro ehk 300 000 krooni. Tegemist on tagatisega, mis riik hoiuste tagamise fondi kaudu varahaldusfirma või panga pankroti korral investeerijale või hoiustajale hüvitab. Fondi vahendid laekuvad pangandusest ja väärtpaberiturul tegutsevatelt institutsioonidelt, kes teevad makseid garantiifondi. 300 000 krooni suuruse hüvitise tagamise osas on Eesti küsinud üleminekuperioodi. Transpordi peatükk On lootust see peatükk varsti sulgeda. Küsimus selles, et kas Eesti on nõus avama maanteetranspordi EL-le juhul kui EL vastab samaga. See annaks meie veoautodele võimaluse liigelda Euroopas ilma mingite kvootide-piiranguteta. Regionaalpoliitika peatükk Äärmiselt oluline peatükk selles kontekstis, kuidas määratletakse Eesti territoorium. Kui Eesti määratletakse nn sihtpiirkonnaks nr 1, hakkab kogu Eesti territoorium saama tulevikus struktuurifondidest abi. Statistiliste kriteeriumite järgi Eesti praegu sellesse kategooriasse kuulub, sest sihtpiirkonda nr 1 loetakse piirkonnad, kus sisemajanduse koguprodukti tase võrreldes EL keskmisega on madalam kui 75%. Kandidaatriikidest vastavad sellele tasemele Praha, Budapest ja veel paar suuremat linna. Tallinn on ilmselt sellest numbrist veel üsna kaugel, sest Eesti sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta võrreldes EL keskmisega on ainult 38%. Selles nimekirjas on Eesti ilmselt üks vaesemaid kandidaate. Maksustamise peatükk Küsimused on üleval eelkõige tubakaaktsiisiga, kus Eesti taotleb üleminekuperioodi. EL huvi on, et Eesti suhteliselt kiiremini ühtlustaks aktsiisid EL määradega. Meie huvi on teha seda võimalikult aeglaselt. Tervisekaitse seisukohalt võiksid suitsupakid olla oluliselt kallimad kui praegu aga küsimus on mustas turus, mis Eestis on suhteliselt terav nii viina, bensiini kui tubakaga. Mida kiiremini aktsiisidega hindasid tõstetakse, seda tugevam stiimul on musta turu tegelastel selle äriga tegelada ja seda raskem on tegelikult aktsiise üldse kätte saada. Finantskontrolli peatükk Finantskontrolli osas tuleb Eesti riigil suurendada tähelepanu sisekontrolli funktsioonide väljaarendamisele avalikus sektoris. Tegemist ei ole ainult finantsküsimuste kontrollimisega vaid ka näiteks protseduuridest kinnipidamise järelvalvega. Isikute vaba liikumise peatükk Isikute vaba liikumine on tundlik teema EL seisukohast. Kardetakse, et kui kaovad ära piirangud isikute liikumiseks, siis voolab nn odav tööjõud Ida - Euroopast rikastesse liikmesriikidesse ja pingestab olukorda sealsel tööjõuturul. Eesti puhul on EL antud küsimuses suhteliselt paindlikul positsioonil, kuna meie rahvaarv on väike ja mingit otsest ohtu me naabritele kuidagi ei kujuta. Eesti valitsuse seisukohalt on suurem probleem see, et meie ajud võibolla kipuvad ära ja kuidas seda tööjõudu siin kohapeal hoida, sest seda on niigi vähe. Koostöö justiits- ja siseküsimustes Siin on eelkõige küsimus üleval andmete turvasüsteemides. See on teema millega Eesti peab jätkuvalt tegelema, et saaksime ühel hetkel ühineda ka Schengeniga Finants-ja eelarvesätted Peatükk, kus asjad on praegu väga lahti, sest komisjonil ei ole võimalik hinnata meie võimet teha makseid ühtsesse EL eelarvesse. See küsimus ilmselt pannakse lukku päris läbirääkimiste lõpus, kui on võimalik hinnata meie võimalusi reaalsemalt. Põllumajanduse peatükk Põllumajanduses on oluline teha ettevalmistusi ühtse põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja praegu riigi poolt rakendatud toetusmeetmete võimalikult laiapõhjalises ühtlustamine. See on valdkond, mille edasine saatus ja areng hakkab väga palju sõltuma tingimutest, mis läbirääkimistel saavutatatakse. Tolliliit Selle peatüki puhul sõidaks Eesti justkui jalgrattaga tagurpidi. Kui varem oli Eesti riik, kes sisuliselt aktiivset tollipoliitikat ei rakendanud, siis liikmesriigiks saades peame üle võtma EL ühtse tollipoliitika. Siin on muidugi vaja oluliselt tõsta Eesti tolli üldist suutlikkust tolle rakendada. See on peatükk mis ilmselt lüüakse lukku alles läbirääkimiste lõpus. Energeetik Jüri Tuisk esitas Raul Malmsteinile küsimuse, kas Eestist saab Euroopa Liiduga ühinedes liidu täisväärtuslik liige, kui oleme paljudes valdkondades saanud üleminekuaja. Raul Malmstein: Meie staatus sellest liikmesriigina ei sõltu sellsest kas meil on üleminekuperioodid või mitte. Meil laienevad kõik õigused ja ka kõik kohustused. Kui vaadata aga tänaseks suletud 16 peatükki, siis miski ei ole läbi enne kui ta on läbi. Teoreetiliselt võib Euroopa komisjon algatada igal ajal tänaseks suletud peatükkide avamise, kui Eesti ei ole endal võetud lubadusi või kohustusi täitnud. Suletud peatükkidest on kõige kriitilisem seis kalanduses, kus Eesti on jaganud hulgaliselt lubadusi ja mis eelmisel kevadel suleti pooleldi nagu ime läbi. Sisuliselt me ei ole suutnud antud valdkonnas mitte midagi mõistlikku korda saata. Laiemalt vaadates on kahte tüüpi üleminekuperioode – ühed, mis EL tahab kehtestada Eestile (näiteks isikute vaba liikumine) ja teised mida Eesti taotleb Euroopa Liidult. Viimased on üldjuhul seotud väga suurte investeeringutega (näiteks keskkond) ning Eesti poolt vaadatuna on igati mõistlik neid küsida. Mida rohkem me endile vajalikke üleminekuperioode saame ja mida pikemad nad on seda parem Eestile. EL nõuete täitmine on ta ikkagi selgelt kuluartikkel ja tekib küsimus, kuidas neid kulusid ära katta. Selles kontekstis on meil mõtet kulutsi hajutada, mitte forseerida. |
|||||
|
|||||
| AIN LEMBER Meie Maa 08-02-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3914 | Veebimajutus: www.eq.ee | |