|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Linnaarhitekti väitel pole Kuressaarel mingit põhjust laieneda
|
|
|
|
Kuressaare linna üldplaneeringut puudutavatele küsimustele vastavad linnaarhitekt Lilian Hansar ja linnainsener Indrek Himmist.
Miks linna üldplaneeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut korratakse?
Lilian Hansar: Maavalitsus ei kiitnud üldplaneeringut heaks, kuna tervisekaitse inspektsioon ei andnud liikluskorraldusele oma kooskõlastust. Meil olid jaotustänavateks planeeritud liiga kitsad tänavad - Uus, Tolli ja Pargi.
Indrek Himmist: Nüüd leidsime, et rangeid jaotustänavaid nagu Tolli ja Uus välja ei joonista, vaid katsume vanalinna tänavatel liiklust hajutada ühtlaselt. Nimetatud kõrvaltänavatel liiklus küll kasvab, kuid ei ulatu jaotustänavate koormuseni (enam kui 300 autot tunnis). Tervisekaitse oli sellega nõus ja meil on nüüd ka nende kooskõlastus.
Liiklusintensiivsuse hajutamine on asja üks pool, teine pool on see, et peame kesklinna ümber tegema kümmekond väiksemat parklat. Siis saame tulevikus keskväljaku niimoodi välja ehitada, et siin enam parkimist ei toimu.
Mille arvelt parklad rajatakse, kas võetakse maha haljastust või lammutatakse maju?
Himmist: Üldplaneeringus on välja joonistatud vaid piirkonnad, kuhu on parklaid vaja. See, kust üks või teine maja maha lammutada, ei ole üldplaneeringu küsimus, kuigi seda on muidugi analüüsitud. Kui me räägime Uue tänava parklast, kuhu on plaanitud ligi sadakond kohta, siis selle rajamiseks lammutatakse maha Uus 27 hoone.
Hansar: Ma tahaksin liikluse juures rõhutada veel seda, et üks tõsine läbimurre on Aia tänava pikendus. Ka keskväljaku liiklussaar võetakse tulevikus maha ja ringliiklus kui selline seal kaob.
Oleks tore, kui vanalinn jääks ainult jalakäijatele, aga planeering on tehtud kümne aasta peale ja selle aja jooksul suudame teha täiesti autovabaks vaid mingi tänavaosa Kohtu-Kauba tänava piirkonnas.
(Üldplaneeringu liiklust käsitlev peatükk näeb muuhulgas ette Sepa tänava avamist liiklusele ning Raudtee tänava läbimurret otseühenduse loomiseks Smuuli ja Talve tänava vahele - A. L.)
Missugused hoiakud või suundumused iseloomustavad Kuressaare üldplaneeringut?
Hansar: Mina leian, et prioriteetne on olemasolevat situatsiooni korda teha. Tihtipeale peetakse vajalikuks teha midagi uut, mis paistab välja. Minu isiklik seisukoht on selline, et pigem peaks tegelema asjadega, mis on korrast ära. Kõige teravamad asjad on meil olnud pikka aega trasside ja kommunikatsioonide probleemid.
Meie põhimõte on praegu ka see, et linnas nii palju korrastamata alasid, nii palju kasutamata maad, et meil ei ole mingit põhjust laieneda. Eesmärk on need alad intensiivselt kasutusele võtta.
See on nüüd küll uus lähenemine.
Lähiminevikust mäletame ju, et Kuressaare linn taotles Kaarma vallalt maad juurde.
Hansar: Meie plaan on praegu kümne aasta peale ja selle aja peale on meil siin linnas maad küll. Kuigi osa alasid nagu Kudjape küla on linna infrastruktuuriga niivõrd seotud, et võiks linnaga ühendatud olla küll.
Milliseks kujuneb linna elukeskkond (autokeskne, inimkeskne, loodussõbralik,
kivilinn, aedlinna osakaal väheneb, puhkajakeskne, jalgrattasõbralik) ja milles see väljendub?
Hansar: Need on sellised stampväljendid, mida praegu kasutatakse, nagu taluturism ja… Imelikud väljendid. Kõigepealt puhke- ja turismilinn, teenindusettevõtete areng ja siis alles tööstus. Loomulikult ei ole me oma linna inimestelt võtnud ära võimalusi rahulikult elada. Me ei ole planeerinud elamurajoonidesse mitte ühtegi turismiobjekti, mis elu võiks segada.
Kui puhkemajandus peaks jõudsalt edasi arendama, kas siis on võimalik, et alaliste elanike huvide ja puhkemajanduse arendamise vahel tekib konflikt?
Hansar: Me oleme planeerinud just nii, et konflikti ei tekiks. Küsimus on muidugi selles, kuhu raha pannakse, aga ma ei usu, et ükski linnavalitsus hakkab hotellide jaoks ehitama välja trasse.
Himmist: Linn ehitab välja magistraaltrassid, millega saavad liituda nii firmad kui elanikud. Ei ole kindlat suunitlust ehitada trasse ainult elanikele või ettevõtetele.
Võimul on ju linnas väga ettevõtjasõbralik poliitiline jõud, kes kõik ressursid paneb infrastruktuuride väljaehitamisele ja pöörab suhteliselt vähem tähelepanu sotisaalprobleemide lahendamisele. Aur läheb aina selle peale, et luua võimalik ettevõtjasõbralik keskkond.
Hansar: See on tõesti poliitika, see meisse ei puutu. Meie anname planeeringuga mitmekesised võimalused kõiki asju arendada.
Kui rääkida säästlikust eluviisist, siis on ju olemas selline dokument nagu Kuressaare Agenda 21. Mida on planeeringu tegemisel sellest arvestatud, mida mitte?
Hansar: See Agenda ei ole niimoodi koostatud, kui oleks pidanud. Üldplaneeringus Agendale pühendatud elukvaliteedi tõstmise peatükk on väga üldine jutt. Niisugust plää-plääd võib igaüks rääkida või kirjutada kokku mida tahes. Aga ma ei taha hakata kaklema jälle mingite rohelistega.
Agenda põhieemärk on ju tervislik keskkond ja me oleme oma planeeringuga teinud kõik, et see oleks tervislik. Oleme püüdnud liiklust parandada, jätnud hästi palju rohelist ala. Tegelikult ei ole me midagi välja jätnud, oleme veel rohkem teinud.
Kui keegi sellel teemal võtab sõna ja meie töö vastu protestib, siis tahan ma väga konkreetset ja täpset põhjendust.
Kas vanalinna miljöö kaitsmisel on probleeme?
Hansar: Üldplaneering ei ütle selle kohta midagi, see on rohkem igapäevatöö küsimus. Pärast seda, kui asjad hakkasid siin untsu minema, on linnavalitsuse eraldi korraldus selle kohta, et vanalinna võib projekteerida ainult arhitektuurikonkursi alusel.
Mis mõttes untsu?
Hansar: Kui on üks arhitekt, puudub võimalus valida. Igal arhitektil on oma kindel käekiri ja üks linnaarhitekt või kohalik võim ei saa tema loomingu käekirja muuta. See konflikt uue ja vana arhitektuuri vahel on, samuti erinevate suundumuste ja suhtumiste vahel.
Kus on planeeringuotsuste tegemisel erinevate võimaluste ja huvide korral jäädud loodust ja tervislikku elukeskkonda eelistavale seisukohale?
Hansar: Näiteks bensiinijaam EPT lähedal elumaja juures, kus normidega oli kõik korras, aga ühiskondliku surve tulemusel pidi tankla tegevuse lõpetama. Üldplaneeringu järgi tohib uusi bensiinijaamu ehitada ainult ringtee piirkonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on aga nii, et kui ärimees soovib bensiinijaama planeeringut algatada kusagile mujale, siis omavalitsusel ei ole õigust sellest keelduda. Ja kui ükski inimene ei tule midagi ütlema ja volikogu hääletab poolt, lähebki see läbi.
Juhin inimeste tähelepanu, et kui ajalehes ilmub kuulutus ühe või teise detailplaneeringu avalikustamise kohta, siis oleks õige tulla seda vaatama. Kui pretensioon on vähegi arvestatav, siis võetakse seda ka arvesse.
Millised alad on Kuressaares kümne aasta pärast kõige enam muutnud?
Hansar: Ma kardan, et väliselt nii erilisi muutusi ei tule. Võib-olla Põduste jõe ümbruse ala, kus väga jõuliselt tegeldakse golfiga. Silmnähtav muutus saab tekkida siis, kui meie ühiskond ja inimesed on jõukad.
Kuressaare haljasalade nimekirjast maha võetud alad, kuhu tulevikus on plaan rajada parklad või hoonestus:
Keskväljaku liiklussaar
Kultuurikeskuse esine ala
Kitzbergi tänavaga külgnev haljasala Lossi ja Pärna tänava vahel
Lutsu ja Põik tänava nurk
Pargi, Abaja ja Töö tänava vaheline ala
Pargi 6 piirnev haljasala
Tolli 27 vastas olev ala
Pikk 49-53 vaheline ala
Uus-Roomassaare, Talve ja Saue tänava nurk
Tiigi tänava haljasala (endine koerapark)
|
|
|
 |
|
|
AIN LEMBER Meie Maa 07-02-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin | | |
|