|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Enamus maakondi võivad ilma jääda oma politseiprefektuurist
|
|
|
|
Valitsuses veel kinnitamata politsei arengukava ühe versiooni kohaselt jääks Eestisse alles neli prefektuuri ning kohalikud volikogud saaksid vetoõiguse oma politseijuhi kohalemääramisel või kohalt vabastamisel.
Paari nädala pärast peab siseminister Tarmo Loodus otsustama, kas ta läheb valitsusse ettepanekuga tõmmata kriips peale üheteistkümnele politseiprefektuurile, kirjutas Postimees. Järgmise aasta algusest jääksid siis alles Tallinn-Harju, Virumaa, Tartu ja Pärnu prefektuur, mis liidaksid enda külge väiksemad politseiasutused. Just selline on politsei arengukava kokkukirjutava ekspertgrupi üks ettepanek, mille autoriks on meediaärimees Rein Lang.
“See on üle-üle-eelmine paber,” ütles siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg, lisades, et ta ei kommenteeri komisjoni töö vahematerjale. Nelja prefektuuri idee sõnastaja Rein Lang oma eelistust aga ei varja. “Oleks ju arukas,” lausus ta. “See loogika käiks kokku ringkonnakohtute omaga, neidki on Eestis neli.”
Langi sõnul peaks politsei struktuur olema selline, et igas omavalitsuses oleks vähemalt üks politseiasutus, kus töötaks vähemalt kaks konstaablit. Praegu on väiksemates maakondades ainult kaks-kolm, suuremates kolm kuni viis politseijaoskonda ning väljaspool Tallinna töötab 341 konstaablit. Kokku on Eestis 3633 politseiametnikku.
Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder välistas Langi ettepaneku lõplikkuse. “Mõtteid on igasuguseid, olen ka kuulnud, et Eestis piisab ühest prefektuurist,” nentis Seeder. “Igas maakonnas peab olema politseiprefektuur, sest maakond on riiklik administratiivne jaotus.” Ta lisas, et maakonnas peab olema maavalitsus, prefektuur, esimese astme kohus ja halduskohus ning veel mitu vajalikku asutust.
Prefektuuride sulgemist väikestes maakondades ja ülemuste vähendamise järel uute jaoskondade või konstaablipunktide avamist on toetanud riigi politseijuht Harry Tuul. Ent kui paar aastat tagasi avalikustas tollane siseminister Olari Taal kava jätta ülepaisutatud 17 prefektuuri asemel seitse, langes ta maavanemate pahameele alla.
Just poliitiline surve külmutas hiljuti ka Tallinna ja Harju prefektuuri liitmise.
Peaminister Mart Laar on viimastel kuudel teatanud, et valitsus maakondade arvu kärpimist ei tõstata.
Nii võib põrkuda poliitilise vastuseisu müüriga ka Langi teine idee, mille järgi kohaliku politseikomissari ametissenimetamine ja vabastamine leiaks aset ainult valla või linna volikogu nõusolekul, kirjutas ajaleht.
“Politsei peab kohalikest võimumeestest olema sõltumatu,” märkis radikaalset haldusreformi pooldav Seeder. “Volikogu arvamus on vajalik, aga kooskõlastus ei tohi võrduda vetoõigusega.”
Sama meelt on ka Tartu linnapea Andrus Ansip. “Mida tsentraliseeritum, seda parem, politsei puhul kehtib just selline reegel,” ütles ta.
Lang ise nimetas oma ideed mõttevälgatuseks. “Möönan, et siin on mõtlemise koht, sest mis saab, kui politseinikud hakkavad pinda kohalikele omavalitsustele, keda on 247 ja ligikaudu kolmandikus valitseb mingi korruptsioon,” tõdes ta. Langi sõnul ei kujuta ta aga samas ette, et riik nimetab politseijuhte nii, et kohalikel omavalitsustel pole õigust kaasa rääkida.
Nii Ansip kui ka Seeder ei pea õigeks, et politsei rahastamine langeks osaliselt kohalike omavalitsuste rahakoti kanda. Harju maavanem Orm Valtson oli veelgi kategoorilisem. “See oleks katastroof,” välistas Valtson võimaluse, et riigipolitseid hakataks varjatult munitsipaliseerima.
Asekantsler Timberg ütles aga ajalehele, et ekspertgrupp tuleb välja radikaalsete ettepanekutega, kuid ei soostunud neid avalikustama.
|
|
|
 |
|
|
MM/BNS BNS 31-01-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel | | |
|