 |
Laupäev, 30. september | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Hiiumaa Suurkogul kõneldi haridusest | |||||
|
27. jaanuaril kogunes Hiiumaa Suurkogu Suuremõisa Tehnikumi uues õppehoones. Arutelu teema oli haridus.
Kärdla kool tootside vastu Kärdla Keskkooli direktor Ivo Eesmaa kutsus suurkogulasi kaasa mõtlema, mis on haridus, kuidas seda hinnata, kas haridusprobleemid on kooliprobleemid või märksa laiem teema. Direktor tutvustas Kärdla Keskkooli õppekava, mis lähtub kõige olulisemast – õpilase õppimisest. Ta kinnitas, et kuigi hakatakse korraldama sisseastumisteste, ei tähenda see, et keegi kooliuste taha jääks – Kärdla kool on kõigi jaoks. Testid on aluseks klasside komplekteerimisel ning õppesuundade valimisel. Ivo Eesmaa sõnul on pedagoogikateadlaste poolt tõestatud, et õppetöö tulemuslikkus on märksa suuremas seoses koolis valitseva õhkkonnaga kui lapse vaimsete võimetega. Ta arvas, et käitumisraskustega laste klasside (nn Tootsi klassid) avamise asemel tahaks Kärdla kool pigem tegeleda sellega, et niisuguseid lapsi ei tekiks. Ivo Eesmaa rääkis kooli eesmärkidest ja tegevuse põhiprintsiipidest ning sõnastas ka kooli missiooni: “Me oleme selleks, et aidata unistustel saada tõeks.” Tehnikumis palju külalisõppejõude Endel Lepisto meenutas suurkogulastele fakti, et laste arv Hiiumaal on viimaste aastate jooksul kiiresti vähenenud ning tutvustas uurimistööd õpilaste väärtushinnangutest Hiiumaal ja Eestimaal. Sel taustal andis ta ülevaate Suuremõisa Tehnikumi hetkeseisust ja tulevikukavadest. Suuremõisa Tehnikum on küllaltki hästi lahendanud õppejõudude probleemi – kasutatakse palju külalisõpetajaid. Valminud on uus ruumikas õppehoone. Haridusministeeriumiga koostöös on paika pandud tegevusalad: Suuremõisa Tehnikum jääb tegelema kalanduse-laevandusega, aiandusega, koostamisel on keskkonnakaitse-alane õppekava. Käina gümnaasiumis tugev reaalharu Käina Gümnaasiumi direktor Aimi Säremat tutvustas kooli töid ja tegemisi. Ta arvas, et Käina Gümnaasiumis on tugev reaalharu, sellest annab tunnistust ka hea infotehnoloogia õpetamise baas, korralik arvutiklass ja heal tasemel arvutiõpetus. Haridustase langeb Hiiumaa Haridusosakonna juhataja asetäitja Ivi Remmelg meenutas Haridusfoorumit, kus kõneldi haridusest ja hariduse kvaliteedist, põhjusel, et viimastel aastatel Eestimaa (ka Hiiumaa) elanike haridustase tegelikult langeb. Selle märgiks on keskharidusega inimeste osakaalu suurenemine, koolikohustust mittetäitvate laste arvu kasv. Ivi Remmelg märkis, et Hiiumaal on siiski pigem tegemist osalise koolikohustuse mittetäitmisega ja nende laste arv väheneb tänu mitmetele koolitustele. Ivi Remmelg märkis probleemina ka asjaolu, et liiga vähe noori õpetajaid tuleb kooli tööle, samas võib võib lugeda plussiks, et pedagoogide kaader on suhteliselt püsiv. Ta kinnitas, et heast õppekavast üksi on vähe, vaja on ka head õpetajat ning õppekeskkonda, selleks peaksid õpetajad õppima pidevalt. Ettevõtja vajab koolitatud töötajat Peeter Vohu Tootjate Ühendusest andis ülevaate kalanduse kui majandusharu struktuurist, selle probleemidest, mis väidetavalt on põhjustatud vabariigi kalanduspoliitika puudumisest ning kalandusega seotud erialade-ametite õppimisvõimalustest. Ta kinnitas, et tänapäeva ettevõtja ei saa varsti enam võtta tööle inimest tänavalt, vaid vajab koolitatud töötajat. Ettepanek teha hariduse alal koostööd Peale põhiettekannete lõppu said kõik soovijad võimaluse sõnavõtuks. Maavanem Hannes Maasel nentis, et võimutäius hariduse korraldamise osas on nüüd omavalitsuste käes ning haridusosakonnale on jäänud vaid järelvalveülesanne. Ta soovitas omavalitsustel teha koostööd ning leida üks kompetentne inimene, kelle ülesandeks oleks hariduse korraldamine kõigis Hiiumaa omavalitsustes. Omavaheline pusimine viib noored minema Ruuben Post tutvustas Tuuru kursustel osalejate ning Suuremõisa Tehnikumi õpilaste hulgas tehtud küsitlusi. Selgus, et suurima probleemina märgiti koostöövalmiduse puudumist ning arengute mittemõistmist. Ta hoiatas, et meie noored näevad, kuidas käib üks omavaheline pusimine erinevate huvigrupikeste vahel, löövad peoga ja lähevad Hiiumaalt lootuses, et kusagil on koostöövalmidus parem. Vabadus eeldab vastutust Hillar Padu sõnavõtt käsitles erinevaid vaatenurki koolile: kool kui vangla, kool kui kirik, kool kui virtuaalne vabadus. Ta meenutas oma kooliaega, mil pärastsõjaegses koolis, mis korra mõttes oli nagu vangla, õpetasid eestiaegsed õpetajad, kelle jaoks kool oli natuke kirik. Praegustele õpilased on palju vabamad ja nad tahaksid olla veelgi vabamad, teadvustamata, et vabadus eeldab vastutust. Ta tõdes, et paraku vastutusest koolis üldse ei räägita. “Õppiv õpilane peaks olema meie eesmärk, kuid õpilane on see, kes peab õppima ja töötama – see vastutus peab jääma õpilasele,” oli Hillar Padu veendunud. Kõrgessaare valupunkt Suurkogul tõstatus teravalt ka Kõrgessaare valla koolide ühendamise kava, mis on tõenäoliselt samuti märk koostöövalmiduse puudumisest ja arengute mittemõistmisest. |
|||||
|
|||||
| Harda Roosna Hiiu Leht 30-01-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Kaur, Kauri, Tauri | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3664 | Veebimajutus: www.eq.ee | |