Laupäev, 28. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Hiiumaa Suurkogul kõneldi haridusest  
  27. jaanuaril kogunes Hiiumaa Suurkogu Suuremõisa Tehnikumi uues õppehoones. Arutelu teema oli haridus.

Kärdla kool tootside vastu

Kärdla Keskkooli direktor Ivo Eesmaa kutsus suurkogulasi kaasa mõtlema, mis on haridus, kuidas seda hinnata, kas haridusprobleemid on kooliprobleemid või märksa laiem teema.

Direktor tutvustas Kärdla Keskkooli õppekava, mis lähtub kõige olulisemast – õpilase õppimisest. Ta kinnitas, et kuigi hakatakse korraldama sisseastumisteste, ei tähenda see, et keegi kooliuste taha jääks – Kärdla kool on kõigi jaoks. Testid on aluseks klasside komplekteerimisel ning õppesuundade valimisel.

Ivo Eesmaa sõnul on pedagoogikateadlaste poolt tõestatud, et õppetöö tulemuslikkus on märksa suuremas seoses koolis valitseva õhkkonnaga kui lapse vaimsete võimetega. Ta arvas, et käitumisraskustega laste klasside (nn Tootsi klassid) avamise asemel tahaks Kärdla kool pigem tegeleda sellega, et niisuguseid lapsi ei tekiks.

Ivo Eesmaa rääkis kooli eesmärkidest ja tegevuse põhiprintsiipidest ning sõnastas ka kooli missiooni: “Me oleme selleks, et aidata unistustel saada tõeks.”

Tehnikumis palju külalisõppejõude

Endel Lepisto meenutas suurkogulastele fakti, et laste arv Hiiumaal on viimaste aastate jooksul kiiresti vähenenud ning tutvustas uurimistööd õpilaste väärtushinnangutest Hiiumaal ja Eestimaal. Sel taustal andis ta ülevaate Suuremõisa Tehnikumi hetkeseisust ja tulevikukavadest.

Suuremõisa Tehnikum on küllaltki hästi lahendanud õppejõudude probleemi – kasutatakse palju külalisõpetajaid. Valminud on uus ruumikas õppehoone. Haridusministeeriumiga koostöös on paika pandud tegevusalad: Suuremõisa Tehnikum jääb tegelema kalanduse-laevandusega, aiandusega, koostamisel on keskkonnakaitse-alane õppekava.

Käina gümnaasiumis tugev reaalharu

Käina Gümnaasiumi direktor Aimi Säremat tutvustas kooli töid ja tegemisi. Ta arvas, et Käina Gümnaasiumis on tugev reaalharu, sellest annab tunnistust ka hea infotehnoloogia õpetamise baas, korralik arvutiklass ja heal tasemel arvutiõpetus.

Haridustase langeb

Hiiumaa Haridusosakonna juhataja asetäitja Ivi Remmelg meenutas Haridusfoorumit, kus kõneldi haridusest ja hariduse kvaliteedist, põhjusel, et viimastel aastatel Eestimaa (ka Hiiumaa) elanike haridustase tegelikult langeb. Selle märgiks on keskharidusega inimeste osakaalu suurenemine, koolikohustust mittetäitvate laste arvu kasv. Ivi Remmelg märkis, et Hiiumaal on siiski pigem tegemist osalise koolikohustuse mittetäitmisega ja nende laste arv väheneb tänu mitmetele koolitustele.

Ivi Remmelg märkis probleemina ka asjaolu, et liiga vähe noori õpetajaid tuleb kooli tööle, samas võib võib lugeda plussiks, et pedagoogide kaader on suhteliselt püsiv. Ta kinnitas, et heast õppekavast üksi on vähe, vaja on ka head õpetajat ning õppekeskkonda, selleks peaksid õpetajad õppima pidevalt.

Ettevõtja vajab koolitatud töötajat

Peeter Vohu Tootjate Ühendusest andis ülevaate kalanduse kui majandusharu struktuurist, selle probleemidest, mis väidetavalt on põhjustatud vabariigi kalanduspoliitika puudumisest ning kalandusega seotud erialade-ametite õppimisvõimalustest. Ta kinnitas, et tänapäeva ettevõtja ei saa varsti enam võtta tööle inimest tänavalt, vaid vajab koolitatud töötajat.

Ettepanek teha hariduse alal koostööd

Peale põhiettekannete lõppu said kõik soovijad võimaluse sõnavõtuks.

Maavanem Hannes Maasel nentis, et võimutäius hariduse korraldamise osas on nüüd omavalitsuste käes ning haridusosakonnale on jäänud vaid järelvalveülesanne. Ta soovitas omavalitsustel teha koostööd ning leida üks kompetentne inimene, kelle ülesandeks oleks hariduse korraldamine kõigis Hiiumaa omavalitsustes.

Omavaheline pusimine viib noored minema

Ruuben Post tutvustas Tuuru kursustel osalejate ning Suuremõisa Tehnikumi õpilaste hulgas tehtud küsitlusi. Selgus, et suurima probleemina märgiti koostöövalmiduse puudumist ning arengute mittemõistmist. Ta hoiatas, et meie noored näevad, kuidas käib üks omavaheline pusimine erinevate huvigrupikeste vahel, löövad peoga ja lähevad Hiiumaalt lootuses, et kusagil on koostöövalmidus parem.

Vabadus eeldab vastutust

Hillar Padu sõnavõtt käsitles erinevaid vaatenurki koolile: kool kui vangla, kool kui kirik, kool kui virtuaalne vabadus. Ta meenutas oma kooliaega, mil pärastsõjaegses koolis, mis korra mõttes oli nagu vangla, õpetasid eestiaegsed õpetajad, kelle jaoks kool oli natuke kirik. Praegustele õpilased on palju vabamad ja nad tahaksid olla veelgi vabamad, teadvustamata, et vabadus eeldab vastutust. Ta tõdes, et paraku vastutusest koolis üldse ei räägita.

“Õppiv õpilane peaks olema meie eesmärk, kuid õpilane on see, kes peab õppima ja töötama – see vastutus peab jääma õpilasele,” oli Hillar Padu veendunud.

Kõrgessaare valupunkt

Suurkogul tõstatus teravalt ka Kõrgessaare valla koolide ühendamise kava, mis on tõenäoliselt samuti märk koostöövalmiduse puudumisest ja arengute mittemõistmisest.
 
  Harda Roosna Hiiu Leht 30-01-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Jaan 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Roman, Roomet, Roome, Roomo 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2089 Veebimajutus: www.eq.ee