|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Võru Juust pakub kõrgemat hinda ja tuge tootjale
|
|
|
|
Vaatamata pikka aega jõus olnud lubadusele hakata Saaremaalt toorpiima kokku ostma, ei ole AS Võru Juust tänaseks tehinguni veel jõudnud.
Kui kaugele on läbirääkimised arenenud ja milliseid tingimusi pakub AS Võru Juust siinsetele tootjatele räägib ettevõtte projektijuht Einar Rannit.
Kui kaugele on läbirääkimised Saaremaa tootjatega jõudnud?
Saarlased on kaalutlevad ja ettevaatlikud ning kes see ikka huupi tahab oma saare tööstusest ära tulla. Aga läbirääkimised käivad kolme-nelja suurema tootjaga.
Millest läbirääkimiste tulemus sõltub?
Sellest, palju parema hinna me suudame pakkuda. Ma arvan, et kui meie hind ületab kohaliku tööstuse oma kümme protsenti, siis on see reaalne. Madalama hinna nimel ilmselt ei loobuta.
Palju te pakute saarlastele piima eest?
Meie väljakäidud hind Saaremaa jaoks on 3.30, pluss valkrasv, mis on keskeltläbi 8-10 senti liitri kohta. Tõenäoliselt meie pakkumine sunnib ka hr. Viilupit pingutama ja saarlastele rohkem maksma, sest kes see tahab naljalt piimast loobuda.
Kuidas ikkagi tasub end piima vedu nii pika maa taha ära?
Võru Juustul on tõsine huvi saada Saaremaalt täiendavat piima. Meie ökonoomilised rehkendused peavad sellele vastu ja esialgu oleme huvitatud ülepäevasest veost 24-25 tonni korraga.
Edasi-tagasi vedu jääb 700 km piiridesse. 25 tonniga koormatud auto puhul peaks veokulu olema 28-30 senti liitri kohta. Eks ta on muidugi suhteliselt kallim kui siit lähedusest varuda, aga samal ajal on tööstuse püsikulud seda madalamad, mida ökonoomsemalt me toodame. Ja praegu on meil ökonoomse tootmisese koha pealt piima puudujääk.
Kuna meie strateegiline investor on Itaalia kuulus juustufirma, võib arvata, et nemad oskavad Euroopa turul ka kallimalt müüa kui meie.
Palju te oma tootjatele maksate?
Suurtootjatele 3.30. Kõige madalam hind on meil kolm krooni, mida maksame mõnelehmapidajatele, kelle käest varumine on suhteliselt kallis.
Möödunud aastal plaanisime aasta keskmiseks kokkuostuhinnaks 2,50, tegelikkuses kujunes välja 2.75, kusjuures suured tootjaid said 2.90-2.93. Selleks aastaks plaanime piimakilo keskmiseks hinnaks
kolm krooni, aga ma olen veendunud, et see läheb kõrgemaks. Suurematel partneritel tuleb ta tõenäoliselt 3,30-3,40.
Kolmandiku piimast saame Võrumaalt, meie käes on lõviosa Valgamaa piimast. Natuke tuleb veel Põlvamaalt, Tartumaalt, Jõgevamaalt ja Pärnumaalt.
Meie soov on omada stabiilseid partnereid. Praegu töötame hulgihangete alal, et saada meie kaudu oma partneritele odavamalt jõusööta, punast diislit, diislit ja väetist. Praegu näiteks saame me punase kütte kätte 5.50-ga, diisli 8.05.
Nüüd kui läheb käiku SAPARDi programm tuleme me oma partneritele appi taotluste ja äriplaanide tegemisel, samuti soodas omafinantseerimise hankimisel kas siis pankade või meie kaudu. Need on meetmed, millega me püüame oma partnereid pikemaajaliselt siduda.
Veel kaks mandri firmat soovivad Saaremaa piima
Saaremaa suurimad piimatootjad kinnitavad, et lisaks Võru Juustule on siinse piima kokkuostmise vastu tundnud viimasel ajal huvi veel kaks firmat.
“Elu näitab, mis saab, aga kaks tegijat on meiega piima ostmiseks ühendust võtnud,” ütles Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post. Uute huviliste ilmumist kinnitas ka Mereranna PÜ juht Urmas Lehtsalu, kelle sõnul on tegemist arvestatavate firmadega.
Kommenteerides läbirääkimisi Võru Juustuga ütles Lehtsalu, et kõnelused jätkuvad, ehkki siiamaani on saavutatud kokkulepe kohaliku tööstusega.
“Meie põhimõte on saada paremat hinda aga me saame ka aru, et saarlastele ei ole tööstus mitte ainult piimahind vaid ka tööhõive ja palju muud,” sõnas Lehtsalu. “Esmatähtis see meile siiski ei ole ja loodame, et ka ühistu juhatus mõtleb natuke selle peale kuidas tootjaid Saaremaal hoida,” lisas ta.
Lehtsalu tõdes, et mandri tööstustes on viimasel ajal hakatud palju tootja abistamiseks ette võtma. Väljendub see kütuse, väetiste, jõusööda ning palju muu hankimises tootjale soodushinnaga. “Saarlaste tööstus on tuntud tootjatele krediidi andjana, kuid siingi on küsimus, et kelle raha see tegelikult on, mida välja laenatakse,” märkis Lehtsalu.
|
|
|
 |
|
|
AIN LEMBER Meie Maa 25-01-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|