|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Haridusministeerium pole rahul olukorraga Orissaare eriinternaatkoolis
|
|
|
|
|
 |
|
 |
Kolmandat aastat Orissaare erikooli juhtiva Heikki Käo hinnangul on haridusministeeriumi etteheited tobedad. |
 |
Orissaares asuv hälvikute erikool on pärast paari aastast vaheaega taas sattunud haridusministeeriumi löögi alla, sest sinna detsembris kontrollkäigu teinud inspektori hinnangul on koolis kord käest ja direktor tuleks lahti lasta.
Haridusministeeriumi järelevalvetalitus heidab Orissaares 40 aastat tegutsenud erikooli tänasele direktorile Heikki Käole ette kooli väljasuretamist. Kui veel kolm aastat tagasi õppis seal ligi sada raskesti kasvatatavat noort, siis nüüd on see arv vähenenud 40 piirile.
Käo vabastamiseks Saare maavalitsusele ettepaneku teinud haridusministeeriumi järelevalvetalituse juhtaja kt Ellen Siimaste arvates on Orissaares toimuv masendav. Selle asemel, et koolis kord majja lüüa, käivad seal õppivad lapsed tema sõnul alevis huligaanitsemas ja ei allu enam õpetajatele.
Ka Orissaare piirkonna konstaabel Hillar Peegel möönis, et viimaste aastatega on olukord hullemaks läinud. Küll käivad erikooli kasvandikud alevis lõhkumas või kohalikus kaupluses müüjaid tülitamas.
11. detsembril hilisõhtul lukustas grupp
noori end ühte rühmatuppa ja lahkus sealt alles siis, kui politseipatrull kohale tuli.
«Nad ei allu enam kellegi korraldustele,» lausus Peegel. «Tundub, et kool ei suuda neid kontrolli all hoida, peale kella 19 on lastel vaba aeg ja keegi ei tunne huvi, mis nad edasi teevad.»
Keeldub uutest õpilastest
Lisaks sellele, et erikoolis käib vähem lapsi kui võiks, on kooli direktor haridusministeeriumi hinnangul kümnete uute õpilaste vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud. Nii sai ministeerium ka eile ühe nõutu faksi Jõgeva maavalitsusest, milles kohalik haridus-ja kultuuriosakond tahab teada, miks ei võtnud erikool vastu neilt sinna suunatud 14-aastast tüdrukut.
Nagu ka paljude teiste puhul, oli äraütlemise põhjuseks see, et koolis ei õpetata saksa keelt, mis oli ka Jõgeva tüdruku põhivõõrkeeleks. Eestis on veel küll ka teine raskesti kasvatatavate laste kool Vastseliinas, kus aga hetkel pole kohti.
Siimaste ütles, et keeleõpetaja puudumine pole keeldumiseks mingi põhjus. Seda enam, et raskesti kasvatatava lapse erikooli saatmiseks teeb otsuse nõustamiskomisjon, kes lähtub omakorda psühhiaatrite hinnangust.
«Direktor hakkas aga arvustama nõustamiskomisjoni otsuseid,» lausus Siimaste. Ta osutas veel seigale, et klassiruumide lukustamine, täiendava ukse panek õpppekorpuse ette ja õpilaste ajamine vahetundide ajal I korrusele, ongi viinud selleni, et lastel pole midagi teha ja nad lähevadki pättust tegema.
«Kaua sa ikka puuris olemist kannatad,» ütles ta. «Teiseks pole suurel osal kooli õpetajates õiget kvalifikatsiooni ja nad ei tulegi lastega toime, seda enam, et need noored on oma käitumiselt etteaimamatud.»
Kolmandat aastat erikooli juhtiv Heikki Käo nimetas haridusministeeriumi etteheiteid tobedateks ja lisas, et tegemist on keerulise probleemide rägastikuga, mida pole kerge lahendada.
Ta rääkis, et õpilaste arv oli nimekirjas väiksem seetõttu, et kool ei tohigi sealt enne kedagi kustutada, kui on teada kus ta edasi õpib. «Praktikas on seda tagasisidet raske saada,» märkis Käo.
Samas ta tunnistas, et Jõgeva tüdruk nagu ka paljud teised pole Orissaarde õppima saanud, sest saksa keele õpetaja suri eelmisel aastal ja uut pole kerge leida. «Haridusministeerium on teinud ettekirjutuse juuniks veel seitse õpetajat lahti lasta, kusjuures nad on nimeliselt mööda pannud ja valesti kvalifikatsiooni hinnanud,» rääkis Käo.
Ta lisas, et on oma kooli probleemidest juba ammu ministeeriumile märku andnud, kuid ükski ametnik pole neile reageerinud.
Täna Käo koolijuhi kohal jätkamist
arutama hakkavale Saare maavalitsusele on see viimase kahe ja poole aasta jooksul juba teine kord Orissaare erikooli juhi sobivust arutada.
«Minu eelkäija lasti lahti, no lastakse mind ka, mis ikka,» lausus Käo. «Aga, mis puutub Siimaste akti, siis ma kaalun halduskohtusse pöörduda, sest andke andeks, kui üks riigiametnik karjub telefonis ja ütleb, et ta tuleb praegu kohale ja kontrollib nii, et maa on must...»
|
|
|
 |
|
|
Marko Püüa, Postimees Meie Maa 24-01-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|