Teisipäev, 17. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Aasta 2000 Saaremaa teedel  
  Saare maakonnas toimus 2000. aastal 25 inimvigastustega liiklusõnnetust, milles hukkus viis ja vigastada sai 22 inimest. 1999. aastal olid need arvud vastavalt 25, 5 ja 26.

Kokku registreeriti aastaga 134 liiklusõnnetust, see arv on tegelikkusest väiksem, sest kõigist õnnetustest ei pea politseile teatama.

Alates 1996. aastast on arv pidevalt kasvanud.

134-st liiklusõnnetusest olid juhid purjus 40 juhul, viiest surmaga lõppenud liiklusõnnetusest oli juht joobnud neljal korral.

Enam liiklusõnnetusi toimus tugimaanteedel – 46, hukkus kaks ja vigastada sai 15 inimest, 10 juhul olid juhid purjus. Tugimaanteedel on liiklusintensiivsus kõige suurem, ka sõidutingimused on paremad.

Järgnevad kohalikud maanteed 29 õnnetusega, hukkus kaks ja vigastada sai kolm inimest; 14 juhul olid juhid purjus.
Vallamaanteedel toimus 12 LÕ, kus hukkus üks inimene; viiel juhul olid juhid purjus. Kuressaares toimus 47 LÕ, neli inimest sai vigastada; 11 juhul olid juhid purjus.

Maanteedel toimus kokku 87 LÕ, hukkus 5 ja vigastada sai 18 inimest; 29 juhul olid juhid purjus. Põhimagistraalil, Kuressaare-Valjala-Kuivastu teel toimus 24 LÕ, hukkus ja vigastada sai 5 inimest. Teistel tugiteedel oli õnnetusi vähem.

Kokku purunes õnnetustes 162 sõidukit, sellest Kuressaares 60. Pimedal ajal toimus 45 LÕ.

Kõige liiklusohtlikumad kuud olid juuni, juuli, august – neil kuudel peremehetsesid teedel ka ebakained juhid.

Aasta jooksul toimus 48 teelt väljasõitu, hukkus 4 ja 8 inimest sai vigastada, 24 juhul olid juhid purjus.

Teelt väljasõidu põhjuseks on enamasti ebaõige sõidukiiruse valik, tihti annab kiirusele hoogu juurde ebakaine olek.

Teisel kohal olid LÕ, kus toimus kokkupõrge mootorsõidukiga küljelt – 31. Kokkupõrkeid jalgrattaga oli 11.

Traditsiooni kohaselt toimus kõige rohkem LÕ laupäeviti – 29, hukkus kaks ja sai vigastada 5 inimest, 11 juhul olid juhid purjus; reedeti – 25, kolmapäeviti 23 jne.

Ring ümber mulluse liiklusaasta

203 hukkunuga Eesti teedel ja tänavatel läks aasta 2000 ajalukku kui väikseima liiklusohvrite arvuga aasta viimase 15 aasta jooksul.

Pärast 1985.aastat, mil surmasaanute arv jäi alla kahesaja, oli kõige traagilisem 1991.aasta, kui maamulda sängitati 491 liiklusõnnetuse ohvrit. Sellest alates hakkas olukord tasapisi paranema.

Valdav enamus sõidukitest on sõiduautod, nende arv on viimase 10 aastaga kahekordistunud. Avariihetkel sõiduautos istunud hukkunuid oli aga mullu poole vähem kui 10 aastat tagasi – kokku 95.

Võib eeldada turvavöö populaarsuse kasvu. Kui sõitja saab raskeid vigastusi isegi turvavööga kinnitatult, võib oletada, et lahtise vööga sõites oleks tee viinud otse kabelisse, aga just nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga sõites vigastada saanute arv on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.

Aastaid on liikluse korraldajatele peavalu valmistanud ilusat suveilma nautivad purjutajad. Aastaid on ka eriti jaanipäevapaiku sellele rahva tähelepanu juhitud. Mullusuviste kampaaniate ja politsei lauspuhumisreidide kohta võib väita, et töö hakkas vilja kandma. Kui tavaliselt põhjustasid joomased autojuhid juunis-juulis kokku 80–85 rasket õnnetust, viies hauda 16–18, valdavalt noort inimest, siis eelmisel aastal kogunes taolisi õnnetusi 55 ja neis hukkunuid kogunes 7.

Jalgratas on kogunud sedavõrd populaarsust, et jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste arvu ei suuda vähendada rattateede ehitamised, kaitsekiivrite ja helkurite parem kättesaadavus, laste jalgrattavõistlused ega kampaaniad.
Kui aastate eest sattus jalgrattaga liikluses pahuksisse enamasti pensionär või pensionieelik, kes sageli purjuspäi mööda pimedat maanteed kodu poole vänderdas, siis täna on iga neljas õnnetusse sattunud jalgrattur noorem kui 14-aastane, enamasti linnalaps. Sageli satub haiglaravile lausa koolieelik või äsja kooliteele asunud rattataltsutaja, kellel liikluseeskirja järgi õigus rattaga tiirutada vaid koduhoovis.

Kokku 181-s jalgrattaõnnetuses kaotas elu 22 ja sattus haiglaravile 161 ratturit.

Kokku registreeriti aastal 2000 Eestis 1502 rasket inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 203 ja sai vigastada 1844 inimest.

Õnnetustest olid ülekaalus otsasõidud jalakäijatele – 547 õnnetust, milles hukkus 78 ja sai vigastada 498 jalakäijat.
Mootorsõidukite teelt välja-sõite kogunes 439, tuues kaasa 67 inimese surma. Mootorsõidukite omavahelisi kokkupõrkeid registreeriti 285 ning mootorsõidukite ja rataste kokkupõrkeid 181.

Valitsuses heaks kiidetud riiklik liiklusohutusprogramm näeb ette, et aastaks 2010 peab Eestis hukkunute arv mahtuma 100 piiresse, Saaremaa arvele ei tohiks neid sel juhul koguneda enam kui 1–2.
 
  AIN TERAS, liiklusohutuse peaspetsialist Meie Maa 18-01-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Jaan 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2438 Veebimajutus: www.eq.ee