Laupäev, 21. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Euroopa Liit ei anna raha Kuressaare linnatänavate remondiks  
  5. jaanuari Meie Maas tegid Kuressaare linnavalitsuse esindajad teatavaks kavatuse müüa AS-i Kuressaare Soojus linnale kuuluvad aktsiad, et kasutada soojafirma müügist saadavat 20-30 miljonit krooni Phare abiprojekti kaasfinatseerimiseks ning remontida kaks kolmandikku linna tänavatest.

Alljärgnevas usutluses tunnistab linnapea Jaanus Tamkivi, et tegelikult pole linnatänavate remondiks Euroopa Liidust lootust siiski lähiaastatel raha saada.

Meie Maas 5. jaanuaril ilmunud uudises "Linnavalitsus kavatseb soojafirma tänavate parandamiseks maha müüa" öeldakse, et Euroopa Liidu abiprogrammil Phare on eraldi programm linnatänavate remondiks, kust, nagu selgub artiklist, võiks üritada tänavate remondiks küsida enam kui poolsada miljonit krooni. Mis programm see on?

Ausalt öelda ma ei tea, kust ajakirjanik selle informatsiooni võttis - mina talle seda küll andnud ei ole -, Phares sellist programmi küll ei ole. Mina olen rääkinud, et ISBA-s on transpordivaldkond, aga see on täna riikidevahelisel tasandil. Selle raha eest on võimalik teha kas raudteesõlmi või suuri läbivaid maanteid.

Kõnelesin meie tänavate teemal
Rahandusministeeriumi välissuhete asekantsleri kt Renaldo Mändmetsaga. Ta usub, et raha saada oleks võimalik, kuid mitte enne kahte-kolme aastat, mil Euroopa Liiduga liitumisel avanevad uued fondid. Ja ka siis on vajalik oma osalus.

Täna pakkus Mändmets varianti kirjutada projekt programmile Phare 2000 +, kus on maksimaalne summa 200 000 - 300 000 eurot ehk 3-4,5 miljonit krooni. See summa on suhteliselt väike, kuid me ei jäta ka seda võimalust kasutamata.

Kas nüüd, kui on selgunud, et EL-st pole võimalik lähitulevikus tänavate remondiks raha saada, jääb soojafirma müük endiselt päevakorda?

Tuleks uuesti kokku istuda ja mõelda, et mis me siis nüüd teeme, kui seda raha ei
ole tulemas. Kas ikkagi müüa soojusvõrgud ja remontida tänavaid vaid selle raha eest või siis peatada müügiprotsess, kuni uued fondid on avanenud.

Samas on ju nii, et kui linn müüb praegu katalamaja maha, siis pole tal seda raha hiljem Euroopa Liidu fondide avanedes võimalik enam omapoolseks kaasfinantseerimiseks kasutada.

Ma ei ütle, et elu Kuressaare Soojuse müügiga lõpeb. Ega raha pole maailmast otsa lõppenud. Oma osaluse võib kolme aasta pärast katta kasvõi laenu arvelt.

Et õpetajate palgad tulid omavalitsustele üle, kasvab Kuressaare eelarve sel aastal 70 miljoni krooni pealt ligemale 100 miljoni peale. Kui eelarve kasvab, kasvab ka laenu võtmise võimalus.

Katlamaja müüakse siis tegelikult nii või teisiti?

Ma arvan, et soojusvõrgud müüakse nii või teisisti. Kas see juhtub täna või juhtub see kolme aasta pärast. Kui ühiskonna areng läheb selles suunas nagu ta praegu on ja jäävad kehtima liberaalse majanduse põhimõtted, siis ta müüakse. Kui täna on Eesti Vabariigis müüdud elektrijaamad, siis mis asi see Kuressaare Soojus on? On vähemalt viis-kuus linna, kus soojusettevõte on tänase päeva seisuga müüdud. Ja mis siis juhtus?

Kuressaare linn ei ole Kuressaare Soojuses olnud sugugi halb omanik.
Ettevõttel on täiesti korralik nõukogu ning kompetentne ja asjalik juhtkond.

Aga linnal on lihtsalt raha vaja, sest seaduse kohaselt peab teed ja tänavad välja ehitama omavalitsus. Või - nagu ma olen varem juba öelnud -soojusenergiat võib toota ka eraettvõtja, peale Kuressaare linna ei ehita Kuressaare linna tänavaid aga mitte keegi teine.

Seda võib käsitleda ka nii, et linn müüb oma vara, et oma teist vara korda teha.
Me peame linna vara üle vaatama, mida pole vaja, selle müüme ja teeme seda, mida peame tegema. Kas meil on vaja soojusvõrkude aktsiaid, kas meil on vaja veevärgi või Elamute Hoolduse aktsiaid? Või on meil vaja teha tänavad korda?

Miks on vaja tänavate remonti vaja nii laialt ette võtta?

Esiteks on see sees linna arengukavas. Teine asi on eelmisel kevadel tehtud linnakodanike küsitlus, kus tänavate olukord oli praktiliselt pandud esimesele kohale kõikidest probleemidest Kuressaare linnas. Töötus oli teisel kohal ja kolmandal linna torustike seisukord.

Torustikega tegeleme, töötusega on nii nagu on - uusi ettevõtteid tuleb - sanatoorium tuleb, elektroonika kasvab, võibolla õlletööstus tuleb...

Järgmiseks aastaks on Kuressaare linnal tänavate remondiks 1,3 miljonit krooni. Ühe km tänava kapitaalremont maksab 1,5 miljonit. Linnas on 75 km tänavaid. Niiviisi läheb meil 75 aastat. Mis on lahendus?

Kas on plaanis müüa ka teised linnale kuuluvad äriühingud?

Samamoodi võib rääkida Elamute Hooldusest, kitsamas ringis on seda ka arutatud. Midagi üle mõistuse siin ei ole, sest tegemist on ettevõttega, kes võib vabalt tegutseda ka äriettevõttena.

Elamute hoolduse teenus on tegelikult teenus nagu iga teinegi. Nagu juuksuriteenus või mis veel. Milles küsimus?

Samamoodi võiks müüa ka veevärki, aga sealt ei ole praegu võimalik saada mingit erilist raha, sest veevärk tuleb kõigepealt müügiks ette valmistada.

Mis on teie hinnangul üldse omavalitsuse ülesanne?

Kolm asja. Haridus, sotsiaal, infrastruktuur. Mis puudutab igasugust majandustegevust, siis kõik see tuleb anda erainvestori kätte. Näiteks müüsime me Tallinna 11 hoone, kus sisuliselt asusid rendipinnad. Miks peab linnavalitsus, Margo Sooäär või Urmas Treieli osakond tegelema mingisuguse ettevõtlusega, päevade viisi otsima rentnikke, sõlmima nendega lepinguid, käima nendega kohtus, kui nad ei maksa. On see linnavalitsuse tegevus?

Praegu kirutakse hirmsasti Saaremaa Laevakompanii monopoli, soojusvõrkude ja veevärgi müümine tähendaks ju samuti kasumit taotleva monopoli loomist.

Võibolla tuleb siis vastu võtta selline seisukoht, et kõik linna äriühingud peavad hakkama taotlema kasumit ja linn hakkab sealt kasumit välja võtma. Selle kasumi eest hakkab linn tegema investeeringuid nendesse valdkondadesse, kuhu keegi teine seda ei tee. Kusagilt peab see raha ju tulema.

Meie Maa artiklis mainisite, et soojafirma ostu vastu on tundnud huvi kolm firmat. Kes?

Selle võib tuletada lihtsalt. Need on firmad, kes siin Eestis on katlamaju ostnud.

Kas Kuressaare Soojuse erastamise vastu on huvi tundnud ka need ettevõtjad, kes on täna seotud linna valitsemisega?
Kui Kuressaare Soojuse müügi peale minnakse, siis üheks tingimuseks on, et oleks paika pandud sotsiaalsed garantiid, hinna kujundamine ja investeering. Teine asi on see, et Kuressaare linn läheb soojusvõrkudest ikkagi võtma maksimaalset raha. Sest meil on tänavate remondiks vaja raha, mitte sõnu. Kui müügihind on 25-30 miljonit, siis ma arvan, et kohalikud ringkonnad kukuvad ära.

AS Kuressaare Soojus nõukogu esimees Taivo Lõuk:

Soojusvõrkude nõukogu on aktsiate müüki arutanud ja võtnud vastu kolm seisukohta põhimõttel, et kajastatud oleksid kõiki nõukogu liikmete arusaamad. Seisukohad on:
1) mitte müüa;
2) müüa alla 50% aktsiatest;
3) Kuna ettevõttel on peal laenukohustused, peab linn müümise korral saama vähemalt 20 miljonit krooni puhast raha.

Praeguse nõukogu tingimus on ka see, et asjad peavad olema selged. Kerge on käest ära anda, aga nagu näitab kasvõi linna sauna saatus, võib tagajärg olla kurb. Praegu puudub ka mujal Eestis kogemus, mida soojusvõrkude erastamine pikema aja vältel kaasa toob, sest soojafirmade erastamised toimusid suhteliselt hiljuti. Kahtlemata tahab omanik kümne aastaga tagasi saada oma raha, järelikult peab kasumiprotsent olema vähemalt 10-15%.

Pooldan isiklikult sellist varianti, mida nõukogu ka arutas, et Kuressaare linn võiks Euroopa Liidu kaasfinatseerimise tarvis võtta laenu, mida aitavad tagasi maksta ka linnale kuuluvad äriühingud. Näiteks kümneaastase laenu puhul võiksid soojusvõrgud efektiivuse arvelt katta linna laenust igal aastal miljon krooni.

Praegu töötavad soojusvõrgud täiesti normaalselt, juurutatakse progressiivseid küttevorme. Meie nõukogu võttis vastu otsuse ehitada kevadel veel üks õlikatel ringi hakkepuidu katlaks.

Sellega saavutatakse kohalikul kütusel toodetud soojusenergia osakaalu tõus praeguselt kolmandikult 70 protsendile.
See töö läheb maksma umbes kümme miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi välissuhete asekantsleri kohusetäitja Renaldo Mändmets:

Kui me räägime konkreetselt linnatänavatest, siis massilist linnatänavate aukude parandamist kandidaatriikides Phare ei finantseeri.

Kindlasti ei toimu see enne, kui oleme Euroopa Liidu liikmed.

Tänavate remont ei ole kuidagimoodi seotud ühegi Euroopa Liidu regulatsiooni täitmisega. Euroopa Liidu eemärk kandidaatriikides ei ole teid lappida, see on riigi ja omavalitsuste probleem.

Kuressaare linnavolikogu rahanduskomisjoni esimees Tiit Sarapuu:

Kui ainult soojafirma müügisumma tänavaremondiks paigutada, siis see end ära ei tasu, aga kui seeläbi on võimalik tõmmata juurde ka suurem hulk välisraha, siis peaks asja tõsiselt kaaluma.

AS Kuressaare Soojus võlakohustused

- Rootsi riiklikust energiaametist 1997. aastal võetud 7,1 Rootsi krooni suurune laen puidukatla ehituseks ja soojusvõrgu renoveerimiseks, mille tagasimaksmise tähtaeg lõpeb 2007. aasta märtsis.

Praeguse seisuga on tagasi maksta veel 6 miljonit SEK-i ehk umbes 11 miljonit Eesti krooni.

- 2003. aastal lõppev Europanga laen, mida on jäänud maksta veel 600 000 krooni.
- 90-ndate aastate algusest pärinev 7 miljoni krooni suurune Maailmapanga "kütuselaen", mille tagasimaksmine on saranaselt teistele Eesti katlamajadele segastel asjoludel viibinud.
 
  MM/BNS Meie Maa 17-01-2001  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Jaan 2001 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3891 Veebimajutus: www.eq.ee