|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ministeeriumi tegemata töö on saarlased tülli ajanud
(1)
|
|
|
|
Eilsel Saaremaa Omavalitsuste Liidu volikogu istungil oli pärast aastast vaheaega taas arutusel praamiliikluse hind ja selle kujunemine. Koosolekul tõdeti teede-ja sideministeeriumi(TSM) nõrka tööd mitmete oluliste küsimuste lahendamisel.
Kui teede-ja sideminister Toivo Jürgenson moodustas möödunud aasta lõpul uue hinnakomisjoni, kutsus ta selles osalema ka uusi liikmeid. Vähemalt kaks neist, ärimehed Toivo Alt ja Mart Tamm, usuvad, et Saaremaa Laevakompaniid (SLK) ei kummita mitte rahapuudus, vaid raha mittesihipärane kasutamine. Kompanii juhtkond ei ole sellega nõus.
Firmajuht Tõnis Rihvk möönis, et laevakompanii on saanud kuulsaks negatiivses foonis, kahjuks pole neil selleks aastaks ikka veel teada muid arve peale riigi toetuse.
Vallavanemad ei saa enamaltjaolt veel aru, mille nimel võitlus käib, küll aga on nad eranditult piletihinna tõusu vastu.
Maavanem Jüri Saar ütles, et eelmine hinnakomisjon oli halb, kuna sinna kuulusid erinevate ministeeriumide keskastme ametnikud. Hinna- ehk tariifikomisjon on varem ja ka nüüd kokku võetud siis, kui tõstatub piletihinna küsimus, muud funktsiooni komisjonil polegi.
Maavanem lubas TSM-le teha taotluse, et töötataks välja kontseptsioon, milliste printsiipide alusel Eesti riik korraldab transporti saartele. Praegu pole selge, kas rakendatakse teepikenduse põhimõtet.
SLK omanik Vjatseslav Leedo
palus kõigil olla täpne sõnastustes. "Ei ole mingeid dotatsioone, annetusi ega kingitusi, on olemas toetus.
Ühistranspordi seaduse järgi kulud peavad olema kaetud piletitulu ja toetusega," rääkis ta. "Audiitori määrab omanik. Et võtta maha pingeid, lasime sisse PwC. Audiitor on seatud vandega, ta ei tohi levitada numbreid, millised kulud lähevad siia või sinna.
Ministeerium pöördus meie poole, kas nad
võivad auditit tutvustada hinnakomisjoni liikmetele. Me andsime nõusoleku, nüüd aga levitatakse kuuldust, et luuakse uut laevakompaniid. Ükskord peab see ekspertide jutt ära lõppema, me peame rahulikult hakkama tööd tegema," ütles Leedo.
Riigikogu liige Laine Tarvis
on minister Jürgensonile esitanud kaks arupärimist ja Riigikogu infotunnis ka ühe küsimuse ühistranspordi seaduse täitmise kohta. "Ma ei tea, millega ministeeriumis mehed tegelevad. Möödunud aasta algul ütles Jürgenson, et toetab väina ületamistel maanteepikenduse põhimõtteid ja konkurentsi laevaliinidel ning lubas ümarlaua kokku kutsuda," muretses Tarvis.
Veel avaldas ta kahetsust, et saarlased iseendale vastu töötavad. "Eelmisel aastal tegin ma toetusetaotluse ja see läks Riigikogus läbi, tänavu ei läinud. Minu vastas on reformikad. See on nagu herilasepesa, kui rääkida saarte transpordi toetamisest. Meie ülesanne on lõpetada üksteise torpedeerimine ja võidelda ühise eesmärgi nimel," manitses Tarvis.
Riigikogu liige Vambo Kaal
väitis, et saarlaste üksteisemustamise tõttu ajakirjanduses ei läinud selle aasta riigieelarvesse sisse 8-10 miljoni kroonine dotatsioonitõus. "Selle raha eest oleks saanud praami reisijapileti hinna juures rakendada maanteepikenduse põhimõtet, ehk bussipileti hinda.
Hiiumaal maksab maakonnasisese bussiliini kilomeeter 60 senti, Kuivastu-Virtsu liini pikkus on ligi 10 km., seega läheks sinna 6 krooni. Vähemalt 20 krooni asemel oleksime saanud poole odavama hinna ja Rohuküla -Heltermaa liinil senise 35 krooni asemel 20 krooni," ütles Kaal.
Salme vallavanem Kalmer Poopuu
imestas rahvaasemiku jutu peale. "On ikka ime küll, et Riigikogu võtab mingi ajalehe arvamuse peale dotatsiooni maha. Ju ikka SLK tegi arvutusliku taotluse ja riik kui tellija peaks nendevahelises lepingus täpsustama, kuidas kulusid katta," märkis ta.
Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi
tuletas eilsel istungil meelde, et sama asja, SLK eelarvet arutas SOL juba poolteist aastat tagasi, aga siis läks märks leebemalt. "Tookord jõudsime arusaamisele, et oleks vaja välja töötada hinnakujunduse alused, millega SLK oli ka nõus. Selgub, et pooleteise aasta jooksul pole keegi neid välja töötanud. Tänane koosolek oleks pidanud toimuma läinud jaanipäeva paiku, nüüd tuleks aga aruta 2002. aasta piletihindu.
Me ei tea, mida SLK-lt tellitakse ja kui palju selle eest makstakse. Sellest aastast on lisandunud avaliku teabe seadus, mille ees kergelt värisevad nii riigi- kui omavalitsus asutused ja monopoolsed ettevõtted,” rääkis Kuressaare linnapea.
Orissaare vallavanem Raimu Aardam
tuletas meelde, et SOL-i läinud aasta 13. jaanuari kirjas TSM-ile paluti välja töötada saarte transpordi põhimõtted.
Vastust sellele pole siiani. Nii nagu palutud kohtumist ministeeriumi esindajatega. "Ei saa öelda, et SOL on vaadanud asja kõrvalt, oleme tahtnud teha ministeeriumiga koostööd, kuid meid pole kuulda võetud.
Tänasest jutuajamisest on välja tulnud, et laevakompanii on kasutanud kõiki võimalusi, samas seadusi mitte rikkudes. Ministeerium aga on asja jätnud lonti. Võibolla hinnakomisjoni ülesanne on ka paika panna kesktee, et saarlased ei saaks peksa,” rääkis Aardam.
|
|
|
 |
|
|
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 12-01-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Roman, Roomet, Roome, Roomo | | |
|