|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Kooliköökide eurotasemele viimine maksab miljoneid
|
|
|
|
Enamus Saaremaa koolide ja lasteasutuste köökidest ei vasta toiduseadusega kehtestatud rangetele hügieeninõuetele ning kohalikud omavalitsused kui koolide omanikud peavad leidma miljoneid kroone köökide nõuetele vastavaks muutmiseks.
1999. aastal vastu võetud toiduseaduse kohaselt pidanuksid kõik toidukäitlejad end toiduhügieeni nõuetega vastavusse viima selle aasta alguseks, kuid seadusemuudatus andis käitlejatele pool aastat hingetõmbeaega. Osa nõudeist rakendub 1. juulist, osa tuleva aasta algusest, kõik nõuded peavad olema aga täidetud hiljemalt 2003. aasta alguseseks.
Saaremaa tervisekaitsetalituse vaneminspektor Juri Zabellevitsh lausus, et kõikidest Saare maakonna koolisööklatest vastab nõuetele 10–15 protsenti. “Need on tasemel, millega võib rahule jääda,” sõnas Zabellevitsh.
Ülejäänud koolide nõuetega vastavasse viimiseks peavad omavalitsused investeerima mitmeid miljoneid kroone.
Näiteks Kuressaare linna koolidele ja lasteaedadele kuluva investeeringu suuruseks hindas linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Urmas Treiel kuni kolm miljonit krooni.
Et saada täpne ülevaade, mida peaks koolisööklatega ette võtma, palus linnavalitsus tervisekaitsetalitusel uurida, millised puudused on ja mida peaks tegema nende likvideerimiseks.
Kuressaare linnas on Juri Zabellevitshi sõnul korralik köögiblokk Kuressaare põhikoolil, maakonnas näiteks Tornimäe ja Mustjala koolil. “Samuti teised uuemad koolid, näiteks Vätta kool,” lisas tervisekaitsja.
Samas on mitmed koolid ehitatud enne Teist maailmasõda ning nende pisikeste ja nõuetele mittevastavate kööginurkade ees pigistas tervisekaitse juba Nõukogude ajal silma kinni. “Nüüd on aga nõudmised võrreldes selle ajaga väga suured,” lausus Juri Zabellevitsh. “Juuliks ega ka septembriks ei jõuta sööklaid mingil juhul euronõuetega vastavusse viia,” lisas ta.
Urmas Treiel ütles, et korraga vajalikku summat jõuavad välja käia vaid jõukamad omavalitsused. “Arvata võib, et see asi hakkab tekitama suurt poleemikat, sest euronõudeid selle aasta keskpaigaks ära täita on paras müstika mitte ainult Kuressaares, vaid üle vabariigi lasteaedades ja koolides,” sõnas Treiel.
Orissaare vallavanem Raimu Aardam ütles, et Orissaare gümnaasiumi köögibloki väga heale tasemel viimiseks oleks vaja kuni pool miljonit krooni. “Väga hädavajalikud tööd on kooli sööklas tehtud, kuid euronõuetele ta ei vasta,” lausus Aardam, kelle sõnul kulus eelmisel aastal sööklale 80 000 krooni ja edaspidine investeering tuleb hajutada ilmselt mitme aasta peale.
Leisi vallavanem Mart Mäeker lausus, et Leisi keskkooli köögibloki parendamiseks kulub tänavu 600 000–700 000 krooni. Mäeker tõdes, et investeering on väga suur, kuid vajalik, kuna 17 aastat tagasi valminud koolimaja ei ole vahepealsel ajal eriti uuendatud.
Vallavanema sõnul küsitakse ainuüksi uue köögitehnika eest 600 000 krooni, kuid vald loodab odavamalt läbi ajada, et sööklale ka remont ära teha.
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 10-01-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu | | |
|