 |
Pühapäev, 28. mai | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Tööpuudus Saaremaal vähenes | |||||
|
Tööpuudus Saare maakonnas kõikus 2000. aastal 6,3 (jaanuaris) ja 4,8 protsendi (juulis) vahel. Jaanuarist juulini tööpuudus tasapisi langes ja hakkas seejärel kasvama, ulatudes detsembris 6 protsendini. Selline sesoonsus on iga-aastane nähtus.
1999. aasta jaanuaris oli töötuna registreeritud 6,8 protsendi Saaremaa tööealistest elanikest, märtsis tõusis protsent kaheksani ja aasta lõpuks langes 5,9-ni. Kokkuvõttes on 2000. aasta registreeritud tööpuudus maakonnas muutunud paremaks, protsendid on vähenenud. Möödunud aasta jooksul pöördus Saaremaa tööhõiveameti poole 2330 inimest, kes polnud varem töötud avel olnud. Töötu abiraha maksis tööhõiveamet aasta jooksul 1922 inimesele kokku 3,68 miljonit krooni. Abiraha ei saa kõik töötud, vaid selleks peab inimene enne tööhõiveameti poole pöördumist töötama 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva. Töötu abiraha oli mullu 400 krooni kuus ja see summa ei muutu ka tänavu. Töötuna arveloleku aeg ei ole piiratud, kuid abiraha makstakse üldjuhul 270 päeva. Teatud tingimustel on võimalik taotleda abiraha saamise perioodi pikendada 90 päeva võrra. Saaremaa töötutest 67 protsenti on tööhõiveametis arvel vähem kui pool aastat, 28 protsenti aasta ja viis protsenti üle aasta. 2000. aasta jooksul andsid tööandjad tööhõiveametile 474 vaba töökohta, kõige rohkem vajasid tööandjad koristajaid (22), õmblejaid (16), müüjaid (11), kalafileerijaid, kokki ja abitöölisi. Vajati ka farmatseuti, laboranti, lihalõikujat, kokaabilist, kondiitrit, valvurit, plekkseppa jne. Kursustele suunati ligi 500 inimest Kuna vaba ja sobivat tööjõudu ei ole alati kohe võtta, korraldas tööhõiveamet töötutele ümber- ja täiendõpet – kursustele suunati aasta jooksul 492 töötut, kelle koolitamise eest maksti kokku 1,45 miljonit krooni ehk inimese eest keskmiselt 3000 krooni. Mõne töötu eest on tasutud ka üle 8000 krooni, mõne eest aga keskmisest vähem. Kursusi ostis tööhõiveamet nii naistele kui meestele, linna- ja maainimestele. Pikaajalistel kursustel käijatele maksis tööhõiveamet lisaks abirahale ka stipendiumi, aasta jooksul kulus selleks 340 000 krooni. Hädaabitöödele suunas tööhõiveamet mullu 322 töötut, kellele maksti töötasudeks 105 000 krooni. Sellele summale lisandus 35 000 krooni sotsiaalmaksudeks. Tänavu tööhõiveamet töötuid hädaabitöödele ei suuna, sest selleks ei ole raha antud. Üks teenus, mida tööhõiveamet töötutele osutab, on toetus ettevõtlusega alustamieks ehk nn stardiraha. Kui tunamullu sai ettevõtlusega alustamiseks 10 000 krooni suuruse toetuse 13 töötust, siis eelmisel aastal juba 24 inimest. Staridraha suurus on ka tänavu sama. Väiksema konkurentsivõimega töötu võtmiseks saab tööhõiveamet tööandjat toetada, makstes igakuiset palgatoetust minimaalpalga ulatuses. Eelmisel aastal rakendati palgatoetusega tööle viis töötut, kokku aga töötas mullu palgatoetusega 28 inimest, kellest enamusega sõlmiti lepingud 1999. aastal. |
|||||
|
|||||
| Kaie Lepp Meie Maa 09-01-2001 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Roman, Roomet, Roome, Roomo | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1404 | Veebimajutus: www.eq.ee | |