|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Rahvastikuregistri seadus kohustab elukoha registreerima
|
|
|
|
Uuest aastast kehtima hakanud elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord kohustab inimest registreerima end oma tegelikku elukohta.
Siseministeeriumi rahvastiku arvestuse osakonna juhataja Peeter Küüts ütles, et uue korraga ei kaasne inimeste ümberregistreerimise kampaaniat. "Neil, kelle aadress rahvastikuregistris vastab tegelikkusele, ei ole vaja mitte midagi teha," sõnas Küüts.
Küütsi sõnul on tegelikule elukohale registreerimine eeskätt inimese enda huvides. Samas on oma elukoha registreerimine iga inimese südametunnistuse küsimus ning sunnimeetodeid ja järelevalvet seadusega ei kaasne.
Tõesed andmed puuduvad umbes 280 000 inimese elukoha kohta, mis on umbkaudu viiendik Eesti elanikkonnast. Nendest ei ole kuhugi registreeritud umbes 70 000 inimest ning ülejäänute aadress pole vastavuses tegeliku elukohaga.
Küüts nentis, et kõigi elanike elukohaandmeid ei õnnestu nagunii registrisse kanda, kuna on neid, kes ei ole enda ja riigi suhete seadustamisest huvitatud.
Elukoha vahetamise korral tuleb esitada kohalikule omavalitsusele elukohateade, elukoha muutus registreeritakse kümne päeva jooksul.
Seadus annab omanikule võimaluse esitada elukoha andmetena ka poolelioleva elamu või eluruumiks kohandatud mitteeluruumi andmed.
Ühtlasi võimaldab seadus registreerida peale põhielukoha ka teiste isikute poolt kasutatavate elukohtade andmeid ja lisada sideandmed, näiteks e-posti aadressi. Nii võib inimesega igal ajal ühendust saada.
Seadus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse algatada ka kodutute registreerimine.
|
|
|
 |
|
|
MM/BNS BNS 05-01-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|