|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Aastalõpuball teatrimajas – oli leiba, oli tsirkust
|
|
|
|
Kui mullune (nüüdseks küll juba tunamullune), varakult väljahõigatud aastatuhande vahetuse ball verivärskes Kuressaare linnateatris ära jäi, oli paljude linlaste meel teadagi must – uus uhke vastvalminud hoone (balliks ainusobilik!) ja balli ei tulegi! Smokid jäävad kappi kopitama ja uued kleidid rivaalidele demonstreerimata!
Selle aasta jooksul hinnati nii mõnedki asjad ümber. Muu hulgas sai selgeks ka see, et sajand ning aastatuhat tegelikult just sel aastavahetusel uue numbri ette keeravad. Ja kuigi aastavahetuseks 2000/2001 ei planeeritud kusagil nii pompöösseid üritusi kui aasta tagasi, võttis Kuressaare linnateatri kohviku Cafe’ Remark rahvas sedakorda siiski asja käsile ja tegi teatriballi ära.
Värvilaike mustal foonil
Linnateatri uusaastaball sai teoks päev enne tegelikku aastavahetust. Kella kaheksa eel nähti teatrimajja suundumas ontlikke härrasid, üles mukitud daamid käevangus sädelemas ja sillerdamas. Tõepoolest, kui palju neid kohti Kuressaares siis on, kus võib südametunnistuse piinata pikka pidulikku kleiti kanda ja endale õhtust jumestust lubada? Hea oli vaadata, et seda vaeva polnud ükski daam paljuks pidanud – kuni selleni välja, et mõni muidu päris tuttav inimene end nii kauniks sättinud oli, et teda raske äragi oli tunda.
- - -
Lustakat teatrit ja tõsist ülepakkumist
Teatriballile kohaselt alustas pidu lustakas muusikalavastus. Georg Otsa nimelise muusikakooli ooperiklassi õpilased lavastaja Tiit Trallaga eesotsas oskasid kahevaatuselise revüü-operetiks tituleeritud teatritüki “Haljal aasal” säherduse innuga ette kanda, et alguses väljapeetuna tundunud publikum ei pidanud paljuks nii mõneski kohas naeru kaasa rõkatada.
Vähem lustakaks ei kujunenud ka teatri toetuseks korraldatud oksjon, mis kohe pärast etenduse lõppemist ja vahepealset suupistete ning veini nautlemist rahva tagasi saali kutsus.
Enampakkumine, kus enamasti kohalike ettevõtjate ja kunstnike poolt välja pandud kaupa maha parseldada püüti, võttis kohati kreisiraadiolikud toonid, sest seda juhtis ei keegi muu kui muusika- ja naljamees Tarmo Leinatamm. Kohalikku ilu kehastas oksjonitüdruk, vastne Saarepiiga Gerda Kruuser, kes kõiki välja pakutud kaupu ka saalis rahva silma all esitlemas käis.
“Kakskümmend pudelit šampust, ja te tahate selle niisama kingituseks saada!,” noomis Leinatamm oksjonil osalejaid niikaua, kuni panus avapakkumise eest kerkis 1100 kroonini. Esimese enampakkumise lõppu märkiv kolmas haamrilöök oli igal juhul nii tugev, et lõi oksjonilaua küljest killu lahti.
Ehk oli see hea märk edaspidiseks kauplemiseks, sest Erki Evestuse maalitud kolmesilmse teatriingli portree “Igal teatril oma ingel” hind kerkis hõlpsasti ühelt kroonilt tuhande kuuesaja viiekümne ühe kordseks. “No viiesaja aasta pärast võib selle pildi eest vabalt kaks tuhat krooni saada,” leidis oksjonipidaja.
Hästi läksid kaubaks ka Tiit Made kirjutatud ooperi-, opereti ja muusikalileksikon ning neljale inimesele mõeldud tennisekursus, maalid ja küünlalatern.
Pimepakkumise käigus püüdis Leinatamm maha müüa asja, mida ta iseloomustas nii: “Vahel on ta täiesti kadunud. Siis tuleb jälle tagasi. Siis ta liigub ringi. Loodetavasti on ta selle majaga seotud – ja ta on praegugi siin. Aga mingi tropp ta igatahes ei ole!”
Kaunisse karpi peidetud salapärane ese õnnestus maha müüa 600 krooni eest ja kui Saarepiiga karbist Tiia Evestuse tehtud Mikk Mikiveri kujulise nuku lagedale tõi, kahetsesid kindlasti paljud, et ei julgenud tundmatu asja eest raha välja käia.
Viimase esemena läks müüki Kuressaare linnateater. “Selle tegelik väärtus koos näitlejatega on umbes 30 miljonit, aga kuna nad siin tahavad seda kangesti ära müüa, siis hakkame ühe krooniga peale,” ütles Leinatamm ja oskas teatrimaja hinna siiski kaheksasaja kroonini trimmida. Ja teatri kunstniku Leenamari Pirni tehtud penoplastist teatrimakett sai seega müüdud täitsa hea raha eest.
Tantsu hommikuni
Oksjon peetud, sai rahvas loa mööda maja hubasemaid kohti otsima minna. Kes soovis, sai tantsida esmalt kohalikest muusikameestest koosneva orkestri pilli järgi, hiljem rock’n’rollisid pikkades tualettides daamid ja lipsustatud mehed ennastunustavalt Kirsipuu&Kasesalu bändi saatel.
Proovisaali kohvikusse läksid need, kes tahtsid juttu ajada mustas vaikuses.
Ehkki Tarmo Leinatamm kui väljakuulutatud meeleolu ülevalhoidja teatri kohvikusse esinema ei ilmunudki, ei lasknud kohvikupublik end sellestki häirida – ka omavahel oli mõnus niisama juttu puhuda ja eelseisvast aastavahetusest unistada.
Nii see Kuressaare teatri esimene teatriball siis kulges. Vana aasta viimase päeva varahommikul kell neli lahkunud ballikülalised tunnistasid, et nemad ei olnud kaugeltki viimased, kes end koduteele asutasid. Ju siis oli pidu seda väärt.
|
|
|
 |
|
|
TIIU TALVIST Meie Maa 03-01-2001 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|