Pühapäev, 28. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 10:30
Temperatuur: -2.3°C
Õhurõhk: 750.8 mmHg
Õhuniiskus: 98 %
Tuule kiirus: 4 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Eesti lambakasvatajate talveseminar Loona mõisas (1)  
  Möödunud reedel korraldasid Eesti Lambakasvatajate Selts ja Saaremaa Talupidajate Liit Loona mõisas õppepäeva lambakasvatajatele. Seekord olid Saaremaale sõitnud oma teadmisi täiendama ka 30 lambakasvatajat mandrilt ja koos kohalike huvilistega, keda oli 40 ringis, kippus loengusaal kitsaks jääma.

Esimese teemana rääkis ja näitas videofilme karjakoerte valikust ja õpetamisest Kaido Eigo. Hea karjakoer on suureks abiks, kuid tema väljaõpetamine ei lähe sugugi nii lihtsalt.

Eesti vajab maedi-visna tõrjeprogrammi
Lammaste viirushaigusest maedi-visna rääkis kohalolijatele pikemalt ELaS-i juhatuse esimees ja EPMÜ Loomakasvatusinstituudi dotsent Peep Piirsalu. "Maedi-visna haigus ei mõjuta mitte mingil määral liha ega villa kvaliteeti ning see on ohutu inimesele," rõhutas ta kohe oma ettekande alguses. Seda enam, et senini ei ole Eestis registreeritud ühtegi maedi-visnasse haigestunud lammast. On ainult viirusekandjad, kelle kliinilised tunnused ei avaldu.

Kui Eestis oli 1999. aastal umbes 330 000 põhikarja lammast, siis jõuti uurida 685 lamba vereproove 24 karjast ning viirusega nakatunud lambaid oli 24,4 % uuritud loomadest ja 50 % uuritud karjast olid maedi-visna suhtes positiivsed. Käesoleval aastal on uuritud 870 lammast ja nendest olid seropositiivsed 27,6 % ning karjadest 40 % uuritutest.

Paraku puudub eestis senini igasugune riigisisene tõrjeprogramm selle haiguse leviku vastu. Vaid Lambakasvatajate Selts on pakkunud erialast kirjandust ja püüdnud leida kontakte asjatundjatega teistest riikidest, et saada teada nende kogemusi selle haiguse tõrjel.

Kindlasti on vajalik erinevate asutuste koostöö ja ka riigipoolne toetus, et vastav tõrjeskeem Eestis luua ning tööle rakendada. Kuna aga maedi-visna viirushaigus kuulub B grupi haiguste hulka ja ei ole seega kõige ohtlikum, on ka selle kontrolliviisid vabatahtlikud. Kui on väiksem kari, on ehk õigem kõik nakatanud loomad tappa ja muretseda uued, kuid näiteks Hollandis on väljatöötatud kaks meetodit, kuidas on võimalik farmisiseselt karja tervendada. Need põhinevad kahel faktil, et talled sünnivad maedi-visna vabadena ja nooruted nakatavad tallesid ternespiimaga hoopis vähem kui täiskasvanud uted.

Kuidas seda meetodit täpsemalt kasutada, saab lugeda ajakirjast "Lammas ja Kits" nr 9 2000. aastal. Samast numbrist saab teada ka Maedi-visna tõrjeskeemidest Rootsis. Muuseas riigipoolse sihtotstarbelise toetusena tasutakse Rootsis lammaste vereproovide analüüside kulud, farmeritele makstakse kompensatsiooni 500 SEK-i tapetud ute kohta ja alguses saab riigi poolt toetust ka juhtimiskulutustele ja veterinaaride visiitidele nakatunud karjadesse.

Peame oma riiki kaitsma nakkushaiguste eest

"Poleks me lambaid hakanud uurima, poleks ka mingit probleemi ja kõik läheks vanaviisi edasi," alustas oma sõnavõttu Matti Nautras Põllumajandusministeeriumi Loomatervishoiu osakonnast. Alati peab arvestama, et iga looma vastuvõtlikkus haigustele sõtlub sellest, millises seisukorras ta organism on. Peame oma riiki kaitsma nakkushaiguste vastu ja seetõttu on piirangud paljudele riikidele, kust ei tohi loomi sisse tuua. Riigi poolt tehakse ettekirjutisi A grupi haigustele (marutaud, suu- ja sõrataud jt) aga toetuse saamiseks Maedi-visnale on vaja lambakasvatajate ühist taotlust. Aga kui loomaomanik ise midagi olukorra parandamiseks ette ei võta, siis pole mõtet ka riigi poolt toetada.

Küsimusele, kas Maedi-visna viiruse suhtes positiivset lammast tohib müüa teise karja, vastas Nautras, et tegelikult ei tohiks, kuid meie seadusandlikke akte võib paraku tõlgendada nii ja naa. Aga üldiselt peaks puhas kari ja töömaterjal maksma hoopis rohkem.

Saaremaal on üks aretuskari ja viis tõukarja
Lammaste lihakehade hindamisest ja klassifitseerimisest rääkis Peep Piirsalu.

Eesmärgiks on järk-järgult üle minna rahvusvaheliselt tunnustatud lambarümpade hindamisele ja selle alusel töötas Lihaliit koos eesti Lambakasvatuse Seltsiga välja vastavad nõuded.

Eesti lambakasvatuse tõuaretusest tegi ülevaate EL as-i peaspetsialist Kaie Zarenz. 1999. aastal oli jõudluskontrollis 22 lambakarja 1020 eesti tumedapealist tõugu lammastega ja 19 lambakarja 751 eesti valgepealist tõugu lammastega.

Hindamistulemuste alusel omistati aretuskarja nimetus eesti valgepealiste lambakarjade seast viiele lambafarmile, nende hulgas on ka Maret Suigu kari Lahetaguse külast. Tõukarjad on OÜ Atla Mõis ja OÜ Abruka Arendus farmides ning Riivo Kurgpõllu ja Helle Timmi talus. Tumedapealiste lammaste tõukari on Jaan Laugul Riksu külas.

V üleriigiline lambapäev toimus tänavu 5. augustil Kurgja Talumuuseumis. Kaunima ute konkursil valiti eesti kaunimaks uteks Tiit Kaivo tumedapealise ja Raivo Jõgiste valgepealise karja lammas.

Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et lambakasvatus on endiselt perspektiivne majandusharu, mida tasub edasi arendada, on tarvis teha tõsist tööd, et saaks oma karja viirushaigustest puhtaks. Edaspidi aga tuleks rohkem juttu teha ka lambavillast ja -nahast, sest neid ei väärtustata enam.
 
  TÕNU ANGER Meie Maa 14-12-2000  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Dets 2000 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Laima, Raima, Niina 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2289 Veebimajutus: www.eq.ee