Esmaspäev, 25. september Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Legend algas Saaremaa kohal (4)  
 
   
7. detsembril möödus 80 aastat Teise maailmasõja ühe tipplenduri Walter Nowotny (1922-1944) sünnist. Allatulistatud vaenlase lennukite koguarvult - 258, neist idarindel 255 - saavutas ta kõigi sõjas osa võtnud hävituslendurite hulgas viienda koha, olles esimene, kes selles edetabelis ületas 250 künnise. Saarlaste jaoks teeb selle tähtpäeva oluliseks tõsiasi, et Luftwaffe üks silmapaistvamaid võitlejaid sai oma tuleristsed Saaremaa kohal peetud võitlustes 19. juulil 1941.

Tulevane lennuväeäss sündis 7. detsembril 1920. aastal Austrias Gmündis raudteeametniku peres. Ta oli 17-aastane, kui sai teoks Austria liidendamine Saksamaa külge. W. Nowotny kuulus nende austerlaste hulka, kes Adolf Hitleri poolt juhitud ettevõtmisi vaimustusega toetasid. See omakorda võimaldas teha edukat karjääri sõjalennuväes.

Lennuväkke astus W. Nowotny napilt kuu aega pärast Teise maailmasõja puhkemist. 1941. aasta veebruaris osales ta läänerindel oma esimestes võitlustes. Just Saaremaa kohal toimunud esimene võidukas õhulahing oleks aga noorele lendurile äärepealt elu maksnud. Olles alla tulistanud kolm nõukogude lennukit, sai omakorda Walter Nowontny poolt juhitud hävituslennuk Me 109 tabamuse mootorisse. Seiskunud mootori kiuste õnnestus noorel lenduril vältida vaenlase käes olevale saarele allakukkumist, maandades lennuki Saaremaa lõunarannikul asuva tuletorni lähistel mererannale. Lähimaid, Kuramaal asuvaid saksa väeosi lahutas lendurist tervelt 56 kilomeetrit…
Punaarmeelasi läheduses polnud. Hävituslendurina välkkiirelt otsusele jõudnuna seadis W. Nowotny lahingus viga saanud, lennukivarustusse kuulunud kummipaadi kähku hädapärasesse sõidukorda ja suundus merele - toidu-, purje- ja aerudeta; varustuseks vaid tagavaraankur, paar viltsaapaid ja püstol; rõivastuseks pikad püksid ja lühike polosärk.

Kõrge lainetuse kiuste toimunud paadiretk kestis kolm ööpäeva. Hea sportlik ettevalmistus võimaldas algul mitmekesiseid edasiliikumisvõimalusi proovida - küll kätega sõudes, ankrut ette heites, särgist purje abil ning koguni kolme tunni vältel enda järel slepis paadiga ujudes. Paadi vastu hõõrdumisest marraskil käsivarred valutasid põrgulikult soolase merevee mõjul. Teisel päeval võis põgenik teatud rahuldustundega täheldada, et Sõrve tuletorn paistis algselt nähtuga võrreldes kaks korda väiksemana. Ometi hakkas meeleheide vähehaaval võimust võtma. Kolm korda surus leitnant Nowotny püstoli meelekohale. Ta ei tahtnud uppuda nagu koer, ta ei tahtnud jõuetult ja tahtetult vette vajuda, vaid olla oma surma isandaks ja seda ise määrata. Kolm korda lasi ta püstolil taas langeda ja saavutas uuesti valitsemise oma nõrkeva keha üle.

Kolmandal ööl kandis laine ajataju minetanud põgeniku Kuramaa kaldale. Liivarannal mühavad murdlained tõid paadist välja veerenud sõjamehe taas meelemärkusele. Ta roomas kauguses paistva tule poole ja sai seal heatahtliku vastuvõtu osaliseks. Kui Walter Nowotnyle järele tulnud allohvitser teda laatsaretti soovis viia, nõudis vaevu surmasuust pääsenud uljas lendur autorooli enda kätte. Oma jõu taastumist üle hinnanununa sõitis hävituslendur autoga maanteelt välja vastu puud ning sai merel omandatud vaevustele lisaks veel ajuvapustuse.

Õnnelikust pääsemisest jäi tipp-lendurile omapärane talisman. Edaspidi tõmbas ta kõigi lahinglendude eel jalga Saaremaa kohal peetud võitluse ajal jalas olnud püksid - Abschusshosen - mis usutavasti tagasid edu järgnevates võitlustes.

Edu oli tõesti muljetavaldav. 15. juunil 1942 tulistas Walter Nowotny alla sajanda vaenlase lennuki, sama aasta 18. augustil sajaviiekümnenda ning ületas 24. septembril kahesaja õhuvõidu künnise. 1943. aastal saavutas ta esimese hävituslendurina 250. lahinguvõidu vaenlase üle.

Tulemata ei jäänud ka tunnustus. Saksa Riigi kõrgeima autasuna pälvis ta esimese lenduri ja kaheksanda sõjaväelasena kõrgeima autasu - Raudristi rüütliristi tammelehtede, mõõkade ja briljantidega. Walter Nowotny eeskuju etendas tähtsat osa Saksa relvajõudude võitlusmoraali ülevalhoidmisel.

1944. aastal määrati W. Nowotny esimese saksa reaktiivhävitajate üksuse etteotsa. Vapra võitleja juhiomadused said aga ränga ülemustepoolse kriitika osaliseks. Püüdes end taas sõjamehena tõestada, suundus ta 8. novembril 1944 kõlbmatuks osutunud reaktiivhävituslennukil Me 262 võitlusse hävitajate eskordi saatel Saksamaa kohale ilmunud ameerika pommitajatega. Tema viimased raadio teel edastatud sõnad enne hukkumist Achmeri lähistel olid: “Ma põlen! Mu jumal, mu jumal! Ma põlen!”

Walter Nowotny koht maailma lennunduse ajaloos on tõepoolest eriline. Teise maailmasõja edukaim hävituslendur Erich Hartmann tulistas alla 352 vastast. Nowotny ametlikuks lõppskooriks jäi 258, koos tunnustamata võitudega koguni 281.

Edukamateks mittesaksa hävituslenduriteks osutusid soomlane Eino Ilmari Juutilainen 94 allatulistatud vastasega (121. saavutus), jaapanlane Hiroyoshi Nishizawa 87 võiduga (135. koht) ja Saksamaa poolel võidelnud Taani prints zu Sayn Wittgenstein 83 võiduga (145.).

Saksamaa vastu sõdinud liitlastest olid edukaimad venelased, kelle hävituslenduritest ei küündinud keegi üle kaheksakümne allatulistatud vastase. Tuntuimad Nõukogude hävituslendurid, mitmekordsed Nõukogude Liidu kangelased Ivan Kožedub, Aleksandr Pokrõškin ja Kirill Jevstignejev saavutasid ametlikult tunnustatud andmeil võidu vastavalt 62 ja viimatinimetatud kaks kumbki 53 korral.

Teiste riikide tipphävituslendurite võitlustulemused ei ole ülalmainitute kõrval just eriti muljetavaldavad.
 
  Raul Salumäe Meie Maa 08-12-2000  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Dets 2000 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3146 Veebimajutus: www.eq.ee