|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Loode tammik on vanem kui siiani arvati
|
|
|
|
Tänavu oktoobris uudsete mõõtmismeetoditega tehtud uuringud lubavad oletada, et Loode tammiku vanimad tammed on vähemalt poolteistsada aastat vanemad kui seni arvatud.
Loode tammiku vanimasse põlvkonda kuuluva keelemees Johannes Aavikule pühendatud tamme vanuseks mõõtsid Tallinna Tehnikaülikooli küberneetikainstituudi vanemteadur Mart Rohtla 450-500 aastat.
Kui senised andmed jämedate tammede vanuse kohta tuletati kändudelt loetud aastarõngaste või vaatluse järgi, siis Mart Rohtla kasutab enda poolt välja töötanud uudset meetodit, mis seisneb puu korba kasvukihtide loendadmises.
Saaremaa Keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Veiko Maripuu ütles Meie Maale, et seni peeti Loode tammiku keskmiseks vanuseks 180 aastat, vanima põlvkonna puid aga hinnati 300 aastaseks. Rohtla mõõtmise tulemusel eristus varem 300 aastaseks peetud põlvkond aga kaheks. Juhul kui Rohtla mõõtmise tulemused saavad täiendaval uurimisel kinnitust on tammikus võimalik nüüd eristada viite erinevat põlvkonda puid: 450-500, 300, 180, 100 ja kümme aastased tammed.
Puud, mis ei kõlvanud Peeter I-le
Veiko Maripuu sõnul võib oletada, et Loode tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast. "Minu oletus on, et tegemist on kehvematüveliste tammedega, mis ei sobinud laevapalgiks," rääkis Maripuu. Ta selgitas, et Peeter I ajal oli Eesti tammikutele tohutu surve, mille tulemusel läksid ka paljud Saaremaa paremad tammed laevaehitusse.
Tammede vanuse osas tehtud avastus toob Maripuu sõnul kaasa Loode tammiku taimestiku täiendava inventeerimise. "Mida vanemad on tammikud, seda suurem tõenäosus on seal leida kitsalt tammedele spetsialiseerunud haruldasi liike - seeni ja samblikke."
Saare maavalitsuse majandusosakonna peaspetsialist Leo Filippov sõnul sunnivad tammede vanuse osas ilmsiks tulnud andmed suhtuma Loode tammikusse kui
looduskaitselisse objketi senisest tõsisemalt. "Kindlasti annab see linnale juurde ka turismiaspektist, sest kas Eestis ongi teist linna, mille juures asub nii vande puudega mets," täheldas Filippov.
Tamme jämedus ei näita vanust
Tunnustatud põlispuude uurija Hendrik Relve eestvõttel käis oktoobris Saaremaal põlispuude vanust mõõtmas lisaks Mart Rohtlale ka bioloog-botaanik Alar Läänelaid, kes kasutab enda loodud graafilist meetodit. Mõlemad meetodi annavad ühtelangevaid tulemusi, kusjuures eksimuse suuruseks on pluss-miinus mõnikümmend aastat.
Saaremaal tehtud mõõtmise tulemused lubavad väita, et puude jämedus järgi ei saa hinnata nende vanust. Näiteks Loode tammiku kõige jämedam tamm (ümbermõõt 354 cm) on umbes 270 aastane, Aaviku tamme (ümbermõõt 296 cm) vanuseks mõõdeti aga mitte vähem kui 450 aastat.
Huvitav, et näiteks Kaali kaks eri suurusega tamme on samaealised, kusjuures väiksem võib isegi vanem olla. Looduskaitse all on neist aga vaid suurem.
|
|
|
 |
|
|
AIN LEMBER Meie Maa 07-12-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|