|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Suuresilla taastamine seisab rahapuudusel
|
|
|
|
Pealtnäha on paarisaja aasta vanuse Suuresilla restaureerimistöid veel üsna vähe teha jäänud, spetsialistide hinnangul aga kulub selleks raha tunduvalt üle paarisaja tuhande krooni.
“Selle aasta raha on otsas ja sild ootab järgmist raha riigieelarvest,” ütles Saaremaa muinsuskaitseinspektor Tõnu Sepp.
Veel on teha lisaväljaehitised ehk jäälõhkujad, mis jäämineku ajal silda kaitseksid, hüdroisolatsioon, dolomiitdetailid, tänavakate. Lõpuks on vaja ümbrus korrastada. Edasiseks taastamisstööks on teoreetiline võimalus muinsuskaitsest raha saada paarisaja tuhande ringis, kuid vaja oleks palju rohkem.
Linnavalitsuse pressiesindaja Reet Truuväärti sõnul on tegemist vabariikliku objektiga, mistõttu ei ole linn selle restaureerimist rahastanud ega kavatse seda teha ka järgmisel aastal.
Sepa sõnul oleks silla taastamiseks raha raske leida ka europrogrammidest. Linna jõud on praegu hõivatud Phare programmi raames Kuressaare lossi vallikraavidega. Enne nende lõpetamist uuele muinsuskateobjektile raha ei saa.
Suuresilla käsilolevad taastamistööd algasid aastal 1990, mil tehti korda umbes kolmandik rajatisest. Alates aastast 1996 on silla restaureerimisele kulunud 600 000 krooni.
1813. aastal valminud kivist sild üle Põduste jõe teenindas pikka aega Lääne-Saaremaa ühendust linnaga. Varem kasutati Kuressaare ja Lääne-Saaremaa vahelise ühenduse pidamiseks puusilda. Veel esimese Eesti Vabariigi ajal oli silla alguses nn kopikamaja, kus võeti maksu silla ületamise ja linna sisenemise eest.
Silda on 19. sajandi jooksul korduvalt remonditud. Viimased suuremad tööd tehti pool sajandit tagasi sõjapurustusi likvideerides.
|
|
|
 |
|
|
SVEA AAVIK Meie Maa 08-11-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Roman, Roomet, Roome, Roomo | | |
|