 |
Laupäev, 1. aprill | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Valjalas kallineb soojusenergia hind poole võrra | |||||
|
Valjala vallavolikogu otsus hakata uuest aastast müüma tarbijatele soojusenergiat tegelike tootmiskulude alusel tõstab elanike soojaarveid praegusega võrrledes ligemale poole võrra.
Valjala vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Aare Külaotsa sõnul tõuseb tarbijale müüdava megavatt-tunni hind Valjalas 1. jaanuarist praeguselt 425 kroonilt ligemale 800 kroonile. See on ka piir, mida elanikud peavad soojusenergia eest ise tasuma, sest juhul kui megavatt-tunni hind ületab 800 krooni, lubab vallavalitsus üleminevad kulud kompenseerida. Külaots selgitas, et hinnatõsu taga on kütteõli pidev kallinemine. Seda eriti viimastel kuudel, ent ka kaugema minevikuga võrreldes. Nelja aasta taguselt 2,4 kroonilt on katlamajas kasutatava Vene päritolu kerge kütteõli hind kasvanud tänaseks seitsmele kroonile. Sooja tootmise kuludest moodustab kütteõli umbes 90 protsenti. Soojusenergia hinna vabakslaskmine puudutab tegelikult väikest osa Valjala alevi elanikest, sest tsentraalkatlamaja varustab soojaga vaid ühe elamu 13 korterit. Ülejäänud korterelamutes on kasutusel elektriküte, lokaalkatlamajad või korterisse ehitatud kütekolded. Valjala vallavolikogu esimees Gustav Kutsar põhjendaski hinna vabakslaskmist vajadusega viia elanike soojusenergiaga varustamine võrdsetele alustele, sest erinevalt tsentraalkütet kasutavatest tarbijatest ei ole näiteks muud kütmismoodust kasutavad elanikud vallalt mingit dotatsiooni saanud. Aare Külaotsa sõnul kujunes viimase üheksa kuu vältel tsentraalkatlamajas toodetud soojusenergia keskmiseks hinnaks 573 krooni megavatt-tund, tarbijatele müüdi seda aga 425 krooniga. Aare Külaotsa teeb järsk hinnatõus siiski murelikuks, sest näiteks kolmetoalise korteri omanike soojaarved tõusevad uue tariifi juures umbes 1300 kroonini, mis elanike sissetulekuid arvestades on väga suur summa. "Mul on piinlik külavahel käia, sest kõik arvavad, et mina olen selle hinna kehtestanud," kurtis Külaots. Tsentraalkütet kasutava elamu korteriomanikud on hinnatõusust häiritud, pidades seda ülejõukäivaks. Majaelanik Tiina Villsaare sõnul pidasid maja elanikud mõni päev tagasi koosoleku, kus otsustasid minna võimaluse korral üle elektriküttele. Valjala küte on maakonnas kalleim Elanikele tsentraalkatlamajast soojusenergiat müüvate valdade hulgas pakub pärast hinna vabakslaskmist kõige kallimat soojust Valjala vald, kes ainsana kasutab ainult kergekütteõlil töötavat katelt. Maakonna odavamat soojusenergiat pakub AS Kuressaare Soojus, kes masuudi kõrval kasutab energia toomiseks puiduhaket. Nii Kuressaare linnas kui Kaarma valla territooriumil asuvas Kudjape elamurajoonis müüb ettvõte soojusenergiat hinnaga 350 krooni megavatt-tund (ilma 5% käibemaksuta). 1. aprillist kallineb megavatt-tund 383 kroonile, kuid AS Kuressaare Soojus juhatuse esimees Paul Leemet lubas Meie Maale, et kolmel sevekuul langetab firma energia hinna (sooja vee tootmine) 299 kroonile. Samas tunnistas Leemet, et objektidel, kus soojust toodetakse vaid kütteõliga, on nende hind kõrgemgi kui Valjalas. Eikla algkool-lasteaed, Maleva klubi ja Aste lasteaed saavad soojust keskeltläbi 900 krooni megavatt-tunni eest. "Praegu on hind tõesti pöörane, loodame, et järgmisel suvel läheb kütuse hind alla," ütles Leemet. Leisi vald, kus soojust toodetakse kivisöest ja puidust, maksab megavatt-tund 380 krooni. Turbast ja ahjuküttest soojust tootev Orissaare katlamaja küsib megavatt-tunni eest 457 krooni ja kivisütt ning hakkepuitu kasutav Salme 475 krooni. Puudega köetavas Kärla katlamajas müüakse soojust 486 ja kivisöega köetavas Sõmera katlamajas 499 krooniga megavatt-tund. Umbes sama kallis on soojusenergia Liiva katlamajas Muhu vallas, kus kasutatakse puidukütet. Ülejäänud valdades tsentraalküte elanike varustamisel puudub. Kui Kuressaare linna mitte arvestada, on tsentraalkatlamajade poolt soojusenergiaga varustatud elanike osakaal omavalitsustes kaduvväike. Enamus valdade korterelamuid on läinud üle elktriküttele või kasutab majasiseseid katlamaju. |
|||||
|
|||||
| AIN LEMBER Meie Maa 26-10-2000 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Harald, Herald, Harri, Harro | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1420 | Veebimajutus: www.eq.ee | |