|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Lihakombinaat tõstab lambaliha kokkuostuhinda
(1)
|
|
|
|
Möödunud nädalal korraldas Saaremaa Lihatööstus oma tööruumides lambapäeva, kus osalesid peale kombinaadi enda spetsialistide ka asjatundjad Eesti Lambakasvatuse Seltsist ning mõned lambakasvatajad Saaremaalt ja mandriltki.
Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse lihaosakond võtab elanikelt lambaid vastu ettetellimise korras, helistada telefonil 38 164. Järgmine kord võetakse lambaid vastu 31. oktoobril.
Loomade vastuvõtmisel teostab oma kontrolli kõigepealt veterinaarkeskuse inspektor, siis vaatab vastuvõtja, kas paberid korras, teeb kindlaks vanuse (hammaste järgi) ja nummerdab, kui kõrvanumber puudub. Enne tapmist uimastatakse lammas elektriga ja tõmmatakse siis liinile rippu. Seejärel nahk maha, subproduktid ja soolikad välja ning spetsiaalne lambaliin viib lihakeha vaheruumi, kus komisjon asub seda hindama ehk klassifitseerima. Komisjoni liikmed on kõik erapooletud, sest keegi ei tea ju, kelle lambaga tegemist. Kõigepealt kontrollitakse veel kord üle, kas on tegemist noore või vana lambaga, sest hinnavahe on suur. Kogenud silm teeb selle ka vaatluse teel kindlaks, sest noor lammas ei ole hirmus suur ega tumeda lihaga ning vanemal lambal hakkab randmeliigesepind kollaseks vedama. Noorel lambal on see koodiots sinakas. Lambarümpade lihakuse määramisel toovad plusspunkte ümarad kehavormid, sile selg jne.
Aga rasvaseid lambaid kombinaat ei taha ja selge on ka see, et aastane lammas ei ole jõudnudki veel rasvuda. "Tahame hea toitumusega, mitte rasvaseid noori lambaid," kinnitab kombinaadi meister Ain Kuusk, kes harjunud lihakehasid hindama.
Muidugi võib vahel olla nii ja naa, kui mõni lihakeha on just piiri peal ning kui loomaomanik leiab, et teda on petetud, siis saab abi Tartu lambaregistrist, kuhu peaks olema kõik lambad registreeritud alates 20. elupäevast.
Lammast on vaja 12 kuud aastas
Kui lambapäevast osavõtjad olid omagi teadmisi proovinud lihakehade hindamisel, koguneti sööklasse, kus toimus elav arutelu teemal "Kui kõrget hinda maksta kvaliteetse lambaliha eest?"
"Kui 10 aastat tagasi toodi lihakombinaati 16 000 lammast aastas, siis möödunud aastal ainult 488 lammast ning nendestki ligi 200 mandrilt," alustas Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse direktori asetäitja Andi Saagpakk oma sissejuhatavat sõnavõttu. "Ärritasime kokkuostjad üles, kuid lambaliha suutsime neile pakkuda ainult paar kuud aastas, aga lammast on vaja kõik 12 kuud. Me võiks iga kuu vähemalt 500 lammast vastu võtta ja turgu jätkuks."
Kui kombinaat tahab, et lambapidajad, kelle arvukus maakonnas hakkab tasapisi jälle tõusma, tooksid oma loomad just siia tapale, peab maksma ka sellist hinda, et poleks vaja otsida kõrvalteid. "Lamba hindamisel peab arvestama nii tööstuse võimalusi kui ka lambakasvataja nõudmisi, et oleks nö kirik keset küla," toonitab Andi Saagpakk.
Möödunud nädalal käisid A. Saagpakk ja A. Kuusk Soomest kogemusi kogumas lamba lihakeha õigeks klassifitseerimiseks. "Lambatõug on see, mis määrab ära lihavormid," selgitas Lambakasvatajate Seltsi juhatuse esimees Peep Piirsalu. "Soome lammastel on rasvakudesid vähe, kuid eesti lammastel on just rasv see, mis kisub hinna alla." Näiteks võib juhtuda, et väga rasvase vana lamba eest peaks loomapidaja peale maksma.
Euroopa Liidu maades vaadatakse lihakombinaadis kõigepealt lamba suhu, sest siis ei teki vanuse määramisel mingit kahtlust, kuid ka lihakeha mass on olulise tähtsusega. Normaalne lamba lihakeha kaalub 17-19 kg, kui aga see on juba üle 30 kg, siis on kindlasti tegemist ülerasvunud loomaga.
"Meil ei ole lamba hindamisel veel seda kogemuste pagasit, millele toetuda," toonitas Peep Piirsalu, "küllap on see arenev protsess, kus peavad õppima nii lambakasvatajad kui ka lihatöötlejad."
"On loota, et riiklik lambaliha standard, mis edaspidi võtta aluseks, hakkab meil kehtima alles 2003. aastal," teadis Tiina Reede Lihaliidust. "Muidugi peab olema hindamismeetod üks, kuid tegelik hind sõltub ikkagi tootja ja töötleja omavahelisest kokkuleppest."
Lamba lihakeha kujundamisel ütlesid oma sõna sekka Ülo Metsmaker maavalitsusest, lambakasvatajad Ivo Siska, Külli Välison jt.
Noore lamba lihakilo eest 35 krooni
"Kuna oleme huvitatud lambaliha saamisest, siis oleme nõus maksma ka kõrgemat hinda," lausus Andi Saagpakk ja kirjutas tahvlile uued lambaliha kokkuostuhinnad. Alates käesoleva aasta 1. novembrist maksab lihakombinaat noore lamba lihakilo eest, kui lihakeha kaalub vähemalt 15 kilo ja ei ole liiga rasvane, 35 krooni. Lahjema või rasvasema noore lamba eest makstakse pisut vähem, vana lamba hind jääb endiseks.
Lihakombinaadis tapetakse lambaid ka teenustööna ja kui nahka ning subprodukte tagasi ei taha, siis on teenustasu ühe lamba eest 50 krooni (ilma käibemaksuta).
Paraku esialgu kombinaat lammaste transpordiks veel autot ei paku, kuid on lootust, et edaspidi muretsetakse ka väiksem auto, millega saab iga pere õue sisse sõita.
|
|
|
 |
|
|
TÕNU ANGER BNS 26-10-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|