|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ameerika okaspuud kohanevad hästi Ruhnu kliimas
|
|
|
|
Kakskümmend aastat tagasi Ruhnu saarele peamiselt ameerika päritolu okaspuid istutanud metsateadlane Ülo Erik leiab, et pehme merekliima on neile liikidele sobiv. Eriti kiiresti on sirgunud sitka kuusk.
Aastail 1980-81 Ruhnu saarele katseks istutatud puud on sirgunud üllatavalt kiiresti.
Taimed kasvatati peamiselt Ameerikast toodud seemnetest Tartus ning toodi tollase Metsainstituudi direktor Ülo Eriku eestvedamisel Ruhnu saarele. “Neid oli üle kaheteist tuhande taime. Suur osa on hävinud metskitsede kahjustuste tõttu,” väitis teadlane.
Kõige huvitavama tulemuse andis Eriku sõnul sitka kuusk. Kasvanud kahekümne aastaga enam kui kaheteist meetri kõrguseks, tõestas see liik, et on kohalikest kuuskedest tunduvalt kiirem kasvaja. Metsandusele oleks kasulik istutada sitka kuuske ja ebatsuugat, mis mõlemad pärinevad Põhja-Ameerikast. Oma kodumaal on sitka kuuse kõrguseks koguni üle üheksakümne meetri. Siin aga sellist pikkust temalt ei oodata.
Kasvukohana on tähtis niiske kliima ja mere lähedus. “Ta tahab meresoolast õhku. Seda kasvatatakse palju ka Shotimaal.”
Ruhnu külasse on istutatud veel lääne lehis (larix occidentalis), õilis nulg, mäginulg, hall nulg, mis kõik on Ameerika päritolu, samuti korea, euroopa, kaukaasia nulg, hiigelnulg ja mandzhuuria nulg. Kõik need puud on kasvanud Ruhnus paremini kui mandril.
Peale nulgude on saarele istutatud nutka ebaküpress, kalifornia ebaküpress. Kõige kõrgemaks on sirgunud Ameerikast pärit hiigelelupuu. “Mandril on mõni üksik eksemplar, aga peale Ruhnu kasvab ta Saaremaal ka väga hästi,” hindas Erik. Ameerikast on pärit ka ebatsuugad. Balkani puudest kasvab Ruhnu metsas rumeelia mänd.
Erik on puid istutanud veel mitmetesse Eestimaa paikadesse ja nende kasvu jälginud. Saartega võrreldes kõige karmimad tingimused on Jõgevamaal Söe arboreetumis. “Teatud osas olid Ruhnus kasvutingimused paremad, Jõgevamaal on jälle väga hea maa. Külmatundlikud liigid seal jälle ei kasva,” nentis teadlane.
Erik loodab veel sel nädalal uuesti Ruhnu pääseda, et vaadata üle need puud, mida eelmise korraga ei jõudnud.
|
|
|
 |
|
|
SVEA AAVIK Meie Maa 17-10-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin | | |
|