|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Randlased võivad kaotada harjumuspärase püügiõiguse
|
|
|
|
Täna Riigikogus kolmandale lugemisele tulev kalapüügiseaduse muudatus võib paljud rannakülade elanikud jätta ilma senisest õigusest tegutseda rannakalurina.
Kui rannaküla elaniku kinnistu ei piirne merega, ei kuulu ta seadusemuudatuse järgi enam nende hulka, kes võivad harjumuspäraselt merele kala püüdma minna. Senise püügiõiguse säilitamiseks peab ta end kutselise kalurina arvele võtma äriregistris.
Kes aga on kutseline kalur, ei osatud ka nädalavahetusel Hiiumaal toimunud kalandusseminaril keegi täpselt öelda. Kas harrastuskalur püüab oma lõbuks ja kutseline kalur teeb tööd? Näitajad on aga esimesel tihtipeale teisest suuremad. Võibolla on see sama keeruline määratlus, kui taluniku puhul.
Läätsa kalur Eino Ruttu tõi võrdluse autojuhtidega. Kuigi Saaremaal on tuhandeid autojuhilubade omanikke, teenib auto juhtimisega leiba ehk mõnisada.
Kui paljud praegused rannaküla elanikud pärast seadusemuudatuste vastuvõtmist end Pärnu äriregistris kutselise kalurina arvele võtavad, on raske prognoosida. Keskkonnainspektsiooni peaspetsialisti Jaan Ärmuse andmetel on Saare maakonnas hetkel 326 kutselist kalurit, kes selle aasta 1. septembri seisuga on merest välja püüdnud 714 tonni kala. See teeb kaluri kohta veidi üle kahe tonni kala. Kui tegu oleks angerja, lõhe või siiaga, annaks saadud tulu ilusa numbri, kui aga asi piirdub räime või lestaga, tuleb kaluri aastapalk 10 tuhat krooni. Kas saab kutseliseks kaluriks nimetada meest, kes teenib töötu abiraha saajast vähem? Aga sellised on statistilised andmed, iseasi, kui vettpidavad.
Jaan Ärmus pakkus välja, et harrastuskaluritel peaks olema võimalik kalapüügilube osta ka näiteks üheks nädalavahetuseks. Seni väljastavad omavalitsused ikka veel aastalube.
Kutselisteks kaluriteks võib pidada kõiki laeva- ehk traalikalureid. Rannakalurite täpse liigitamise harrastus- või kutselisteks peaks määratlema aastas teenitud tulu. Üheks Hiiumaa seminaril välja pakutud numbriks oli 100 000 krooni aastas.
|
|
|
 |
|
|
VELJO KUIVJÕGI Meie Maa 12-10-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Roman, Roomet, Roome, Roomo | | |
|