|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Nimi “Saaremaa valss” võib kujuneda tüliõunaks
|
|
|
|
Laulunimi “Saaremaa valss” võib saada tüliõunaks Järvamaa ja Saaremaa ärimeeste vahel, sest järvamaalased soovivad nime registreerida juustusordi nimetusena, kuid saarlased asusid sama nimega reklaamima Kuressaare sanatooriumit.
AS-i Kuressaare Sanatoorium juhatuse esimees Enn Rettau ütles, et sanatoorium Kuressaare asus end nimega “Saaremaa valss” reklaamima seetõttu, et peagi valmib samal firmal Kuressaares veel üks terviseasutus. Et mitte teha reklaami “uuele majale” ja “vanale majale”, nimetati senine maja “Saaremaa valsiks” ja varsti tööd alustavat reklaamitakse sanatooriumina “Meri”.
Enn Rettau lisas, et loogilisem on, et “Saaremaa valsi” nime kannab Saaremaal asuv ettevõte kui mandril toodetud juustusort. “Kindlasti teeme me taotluse ka patendiametile,” kinnitas Rettau.
Samas menetleb patendiamet praegu Järvamaa firma E-Piim taotlust registreerida “Saaremaa valss” kaubamärgina ning nimetada selle nimega enda toodetavat juustusorti.
Kuigi poetess Debora Vaarandi ja helilooja Raimond Valgre vennatütar on populaarse laulu “Saaremaa valsi” nime kasutusõiguse müünud E-Piimale, ei lähe see patendiameti peadirektori Matti Pätsi hinnangul siiski läbi.
“Taotlus on praegu ekspertiisis ja põhimõtteliselt ei ole otsus teada, kuid ma arvan, et otsus tuleb geograafiliste tähiste kaitse seaduse tõttu negatiivne,” lausus Päts. “Järvamaa ei ole Saaremaa.”
E-Piima kavatsus nimetada juust “Saaremaa valsiks” on vastuolus geograafilise tähise kaitse seadusega ka Saare maavalitsuse hinnangul, kes saatis juulis patendiametile vastava järelepärimise.
Matti Pätsi sõnul ei tohi kaubamärk tarbijaid kuidagimoodi eksitada kauba päritolu suhtes ja patendiamet püüab taolisi segadusi ära hoida. Samas ei takista Järvamaa firmat keegi, kui ta ostab juba mõne Saaremaa ettevõtte nimele registreeritud kaubamärgi kasutamise õiguse ja seejärel seda oma toodete turustamisel kasutab.
Päts ütles, et kui Kuressaare sanatoorium taotluse esitab, viib patendiamet enne lõpule E-Piima taotluse menetlemine ning alles seejärel asutakse saarlaste sooviavalduse juurde.
Lõplikku vastust tuleb kaubamärki registreerida soovival firmal patendiametilt oodata umbes aasta, lisas Matti Päts.
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 21-09-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|