|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Minister Loodus pooldab ühtset Hiiumaad
|
|
|
|
Eelmisel kolmapäeval käis siseminister Tarmo Loodus Hiiumaa oludega tutvumas. Minister osales ka regionaalarenguga tegelevate ametnike üleriigilisel kokksaamisel Kärdlas.
Kas mõni teie kohtumine maakondades möödub ka nii, et ei tule rääkida haldusreformist?
Noh, selle kohta võib kokkuvõtvalt öelda nii: olen õnnelik, et haldusreformi teema on aktuaalne kõigis omavalitsustes, käimas on aktiivsed arutelud ning kui inimestel on küsimusi, siis olen ma hea meelega alati vastanud, et aidata otsuseid langetada.
Ma ei ole eriti kohanud pahatahtlikku suhtumist, pigem olen kohanud ikka neid küsimusi: kus on eesmärgid ja kasud, plussid ja miinused.
Praegu on oluline see, et inimesed teevad ise otsuseid, neid ei tee valitsejad.
Skeptikud väidavad, et valimisteni on juba nii vähe aega, et see valitsus ei astu enam nii põhimõttelisi samme ja haldusreform jääb ka seekord teostamata.
Haldusreform on väga mitmekihiline. See puudutab omavalitsusi, maavalitsusi, ministeeriume, ta peab puudutama ka riigikogu tasandit.
Arvan, et haldusreformi terviklik kontseptsioon saab valmis järgmiseks suveks. Usun, et kontseptsioon võetakse selle valitsuse poolt kindlasti vastu ja arvan ka seda, et haldusterritoriaalne reform viiakse enne järgmisi kohalikke valimisi ka läbi. Minu arvates ei ole omavalitsustasandil midagi takerdunud.
Kõrgessaare volikogu on algatanud Hiiumaa ühtse valla idee propageerimist. Mis siis saab, kui on üks vald. Kas maakond säilib?
Hiidlastel soovitaks mõelda sellele, et Hiiumaa on tervik, ta on saar meres. Sellel saarel on ennekõike kõigil ühised probleemid — need on saare ühtlane terviklik areng ning saare müümine väljapoole oma saart, väljapoole Eestist ja Euroopatki.
Arvan millegipärast, et otsuseid saare arengu kohta on kasulikum teha üheskoos kui eraldi mitmes omavalitsuses. See on minu isiklik seisukoht ja see ei tähenda, et hiidlased peavad ühe omavalitsuse tegema. Aga ma soovitaks seda küll.
Maavalitsuse kohta julgen arvata, et Hiiumaale jääb maavalitsuse tasand alles, ehk siseministeerium näeb praegu maavalitsuse rolli järelvalvajas ja riigi territoriaalse võimu esindajana kohapeal.
Riigiametid — autoregister või kodakondus– ja migratsiooniamet või mis iganes — on mõistlik panna maavanema kontrolli alla. Nii nagu seda on praegu päästeteenistus. Samas tuleb maavanemale ka omavalitsuse järelvalve roll. Hiiumaalt ei saa riigivõim ju kuidagi ära kaduda, nii, et maavalitsus kui selline peaks jätkama. Omaette küsimus on see, kui suur peaks maavanema büroo olema, millised ülesanded talle jäävad. Olen sügavalt veendunud, et osa ülesandeid antakse üle uuele ühtsele (kui tekib üks) omavalitsusele.
Hiiumaal on kavas kokku kutsuda Suurkogu. Oletame, et Suukogu võtab vastu otsuse, et me pole mingil juhul ühtse omavalitsuse poolt. Maavanem peab valitsusele tegema ettepaneku valdade arvu suhtes. Kui maavanem teeb ettepaneku liita omavalitsused ühtseks, Suurkogu aga seda ei poolda, kuidas käituksite?
Mina ei spekuleeriks. Ajakirjandusele muidugi meeldiks spekulatsioon õhku visata ja öelda, et hiidlased ei taha ühte. Ma pole selles nii kindel. Pigem kaldun arvama seda, et Suurkogus arutatakse haldusreformi, vaetakse plusse ja miinuseid, leitakse lahendusi ja tulem ikkagi on üks.
Kui aga tekib vastuolu maavanema ja omavalitsuste arvamuste vahel, siis valitsus on määranud maakondliku haldus–territoriaalse reformi ettepanekute eest vastutajaks maavanema.
Maavanemal on õigus esitada oma nägemus. Ta võib sinna juurde lisada omavalitsuste arvamuse, kui see ei ühti tema omaga. Kindlasti maavanemad seda ka teevad.
Kui on eriarvamused, siis alustab siseministeerium uusi läbirääkimisi.
|
|
|
 |
|
|
Urmas Lauri Hiiu Leht 12-09-2000 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi | | |
|