|
| | Täna kell 04:50
Temperatuur: 10.5°C | | Õhurõhk: 753.9 mmHg | | Õhuniiskus: 82 % | | Tuule kiirus: 3.5 m/s | |
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Saaremaale asustatud ilves suri nälga
|
|
|
| |
Novembrikuus Saaremaale Karujärve lähedale lahti lastud raadiosaatjaga varustatud ilves suri, esialgsete arvamuste kohaselt nälga.
Vormsi saarelt kanavarguselt tabatud 5,6 kilo raskune isane ilvesepoeg oli küll Saaremaal ühte metskitse kraapinud, kuid ilmselt ei käinud tema jõud saakloomast üle. Laipa pole veel lahatud, sellest tehakse topis.
Kolmest üks elab
"Meil oli juba selle liialt noore looma loodusesse lahtilaskmisel kartus, et ta võib surra, kuid otsustasime uuringu huvides katsetada, et teada saada, kui kaua ta vastu peab," selgitas Meie Maale Tartu Ülikooli teadur, ühisprojekti "Suurkiskjad Põhjamaade maastikul" projektijuht Harri Valdmann. Ühisprojekt hõlmab kolme Balti riiki, Norrat ja Poolat.
Kolmest raadiosaatjaga varustatud mullu sügisel Eesti metsadesse lahtilastud ilvesest elab veel vaid üks. Kui tavaliselt tulevad 8-10 kuu vanused ilvesed ise looduses toime, siis Karujärvele toodud ilves oli 7-8 kuud vana ja kuue siin elatud päevaga liikus ta vaid poolteisekilomeetrise ringi.
Valgamaale viidud ilves on aga liikunud juba saja kilomeetri ringis, raadiovastuvõtjatega jälgitakse looma pidevalt.
Valdmanni sõnul on seni kaelustatud vaid isaseid ilveseid, nüüd üritatakse põhjamaade projekti käigus ka raadiosaatjatega emailves ja karu Eesti metsadesse lasta. Ilves eelkõige Hiiumaale, sest sealses looduses on talle soodsad tingimused.
"Ilveste kaelustamisega saame jälgida nende liikumist ja ka seda, kui palju nad teisi loomi murravad. Kui nad kitse on maha murdnud, siis on mitu päeva ühe koha peal ja saame vaatama minna," rääkis Valdmann. Projekti käigus pakutakse kohalikule elanikule ilvese jälgimise tööd, see ka tasustatakse ja kaetakse kulud.
Jahimehed püüavad uue ilvese
Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse-kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus arvas, et Karujärvele toodud ilvesepojale sai saatuslikuks ka novembrikuus olnud tõsine talveilm. "Saaremaal elab praegu 5-6 ilvest, nende populatsioon pole viimastel aastatel suurenenud ja nüüd me tahame ühte neist püünisega elusalt kinni püüda, et sellele raadiosaatja kaela panna," rääkis Ärmus.
2002. aastal nägid maakonna jahimehed viimati siin ilvest kahe kutsikaga. Koigi järve ääres on ilvest nähtud koos kolmejalgse hundiga, kuid viimasel ajal pole seal kumbagi. Jahimeestele jäigi mõistatuseks, kas ilves murdis saakloomi ka hundi jaoks või vastupidi.
Üks eraklik ilves elas eelmisel talvel Sõrves Üüdibe kandis prügimäel ja ilveste asurkond on ka Mustjala-Ohtja piirkonnas. Seal on 3-4 ilvest. "Kui juhus mängib meile kätte, et püünisesse jääb tugevam ilves, varustame ta kohe raadiosaatjaga ja siis saame juba põhjalikuma ülevaate ilveste liikumisest Saaremaal. Teadlased on sellest huvitatud," ütles Ärmus.
Kui ilves on jahimeeste püünisesse jäänud, tehakse talle uinutisüst, kaalutakse, vaktsineeritakse ja lastakse loodusesse lahti juba koos raadiosaatjaga. Hukkunud ilvese puhul oli vastuvõtja signaal kaks päeva sama koha peal, mispeale oli põhjust vaatama minna.
Esimesed ilvesed tulid arvatavasti üle jää Saaremaale 40 aastat tagasi, viimase ilvese küttis maakonnas 15 aastat tagasi Mati Kirs.
|
|
|
 |
|
| |
Veljo Kuivjõgi Meie Maa 05-01-2005 |
|
|
| |
|
|
|
| |
|
|
|
|