Teisipäev, 17. oktoober Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Täna kell 19:30
Temperatuur: 12.2°C
Õhurõhk: 755.8 mmHg
Õhuniiskus: 93 %
Tuule kiirus: 4.5 m/s
Vaata täpsemalt >
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Et põlvkondade järjepidevus püsiks  
  Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakonna lahtisel koosolekul 5. aprillil Kuressaare Rahvakoolis kohtusid maakonna pereuurijad seekord kohalike külauurijatega.

Selle ürituse mõtte algatajaks oli Eesti Genealoogia Seltsi juhatuse esimees Kalle Kesküla, kellelt hiljuti ilmus raamat koduküla Nasva ajaloost. “Eks ma olengi hingelt rohkem külauurija kui suguvõsauurija,” ütleb ta ise, “kuigi tegelikult on ühed kodu-uurijad mõlemad.” Saaremaa kodu-uurijate töö teeb raskeks see, et suuremad arhiivid asuvad kaugel. Siiski on ka kohapeal abimaterjalina saadaval rohkesti kirjandust ning arhiivraamatukogus on viimasel ajal lisaks kõigele muule võimalik tutvuda kihelkondade kaupa kirikuraamatutega. Kalle unistuseks on kord taaselustada Saaremaa Vanaaja Uurimise Selts.

Kuressaare Rahvakooli juhataja ja kohaliku genealoogia seltsi esinaine Heldi Lember, kelle organiseerimistöö tulemusena tuligi rohkesti rahvast kohale, tutvustas kohalolijatele seltsi tööplaani ja teatas, et Genealoogia Selts on kuulutanud välja konkursi teemal “Pärilike tunnuste ilmnemine kaasajal elavate suguvõsaliikmete juures.” Töö esitamise tähtaeg on hiljemalt 12. oktoober 2002.

Kiirküsitluse põhjal tegi Heldi kindlaks, et meie maakonnas uuritakse praegu 32 kodu-uurija poolt vähemalt 30 küla. Aga ta ise koostas oma ülikooli diplomitöö Eesti esimese kolhoosi saamisloost. Selles uurimuses on palju fakte arhiividest, samuti hulgaliselt külameeste mälestusi aastast 1946.
Minu arust teeb selle uurimustöö väärtuslikuks just see, et on kirjapandud õigel ajal, kus kõik oli veel tollele ajajärgule meie ühiskonnas ehtne ja omane. Midagi sealt kärpida küll ei tohiks.

Kirjutada oma küla ajaloolehekülgedele

Oma töödest-tegemistest rääkisid külauurijad maakonna erinevatest paikadest.

Torgu kooli õpetaja Enno Kallaste on koostanud põhjaliku ülevaate oma koduküla Koovi ajaloost. Uurimustöös on teda aidanud väliseestlane Ain Kiil, paadiehitaja Leopold Vakrööm jpt, kelle juured ulatuvad Koovile välja. Koovi küla tuntud kirjaniku August Mälgu eluloo on kirja pannud A. Vinkel.

Vätta küla ajalugu on jõudnud kaante vahele tänu Silja Kuuse uurimustööle. “Tõenäoliselt oli Vätta küla kord endiste mereröövlite peatuspaik ja selle ajalugu polnud keegi varem uurinud. Kirja sai ka Vätta koolilugu ja pilte tehti nii küla inimestest kui ka majadest,” jutustab Silja.

Jete Laes ja Olga Raun on kirja pannud Laadjala küla ajaloo. Tõuke selleks ettevõtmiseks andis küla kokkutulek. “Käisime kõik külapered läbi ja kirjutasime üles selle informatsiooni, mis on veel inimeste mälus säilinud,” rääkis Jete Laes oma uurimustööst. Õnneks on külas põlvkondade järjepidevas püsinud, aga palju pidi ka arhiivides tuhnima. Nüüdseks kaante vahele jõudnud uurimus haarab umbes sajandi viimase aja külaelust ja selles on andmeid ka Laadjala mõisa kohta.

Olga Raun tegeleb praegu Upa küla uurimisega ja huvitav on see, et endisi külaelanikke leidub ainult veel kahes peres – ülejäänud külainimesed on kõik sisserännanud. Upal on kord oma mõiski olnud.

“Mul on õnnestunud oma koduküla kirjutada ajaloolehekülgedele,” rõõmustab Leida Iir Vaiverest. Küla teiseks kokkutulekuks sai üks raamat valmis ja koostamisel on II osa kultuuriloost, mille sees ka Vaivere koolilugu. Vanu materjale sirvides jõuti tõdemuseni, et Vaivere kool on asutatud mitte 1934. aastal nagu varem arvati, vaid juba 1817. aastal hakkasid Kaarma kihelkonnas tegutsema kohalikud külakoolid. Vaivere koolis õppis siis 64 külalast ja selle arvuga oldi kihelkonnas III kohal.

Et jääks iga külaelaniku jälg järeltulevatele põlvedele

“Minu külauurimine sai alguse sellest, kui käisin oma koduküla (Liiva küla Leisi vallas) viimase elaniku matusel,” ütleb Milgete Pihl, “panin selle pealkirjaks “Minu koduküla hääbumise lugu. On veel viimane aeg vanemaid inimesi küsitleda – kui kord nemad kaovad, pole kuskilt enam midagi võtta.”
Praegu uurib Milgete Lahe ja Unimäe küla, kus oli kord Vanemuise kolhoos, ajalugu. “Kodu-uurimine annab kõigepealt tegijale endale väga palju,” kinnitab Milgete,” ja tähtis on, et jääks ka igast külainimesest kuskile jälg järeltulevatele põlvedele.”

Tuntud koduloolane Urve Kirs, kellelt on ilmunud rohkesti kirjutisi ja väljaandeid kodusaare minevikust ja tänapäevast, luges folkloorilaulikust “Vana kannel”, kuhu on kogutud Mustjala külavahelaulud, ette ühe vemmalvärsi, mis tehtud nende pere kohta Vanakubja külast. Leidmisrõõm toob mineviku tänasele päevale lähemale.

“1944. aastal läks ära pool meie küla elanikest, sest sõda hävitas nende kodud,” meenutas Nasva küla kodu-uurija Edna Kesküla. “Ei tea, mida elu meile veel tuua võib, seepärast tegime igas olemasolevast majast pildi, mille juurde ka kirjeldus igast perest. Esialgu hakkad tuimalt peale, kuid pärast satud ise hoogu.”

Uurimustööde eest on võimalik saada toetust kultuurkapitalilt, külaliikumise projektide kaudu ja mõnel pool toetab vahel ka vald.

Muhu saarel tegeleb kodu-uurimisega Helve Saartok. “Õnneks on esimeses kirikuraamatus kõik muhulased kirjas,” mainib ta, “olen uurinud, kust inimesed on tulnud, kuidas elanud, kuhu edasi läinud, nii et iga pere kohta võiks ka sugupuu koostada.”

Tiina Ojalo Kihelkonnalt uurib hetkel Kõruse küla tuulikuid. Praegu on tal andmeid 13 tuuliku kohta. 1939. aastal oli Kõruse külas 75 suitsu ja see oli Tagamõisa poolsaarel suurim. Tänavu aga elab külas vaevalt 20 elanikku ja on ainult kolm last.

Saale Reinsalu on kirjutanud Mustjala apteegi ajaloo kohta. Esimesi andmeid on aastast 1945.

Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse kroonika kirjutamist alustas Arvi Truu 1967. aastal. Koos abilistega on kirja pandud igaaastased suuremad tööd ja tegemised, nii et raamat on väga paks ja mahukas, kus palju väärtuslikku materjali sees. Arvi on ka tuntud suguvõsauurija.

“Kodu-uurijad on teinud ära väga suure töö,” toonitas Julius Lehtsi, “ilmselt vääriksid paljud neist mõnda teaduslikku kraadi, sest vaevalt praegused tudengid viitsivad nii põhjalikult ja sügavalt oma rahva minevikku süveneda.”

“Ei teadnudki, et Saaremaal niipalju kodu-uurijaid on,” ütles oma sõnavõtus Saaremaa Muuseumi teadusala direktor Olavi Pesti. “Ilmselt oleme madalseisust üle saanud ja tahaks loota, et ka nooremat põlve hakkaks peale tulema. Nemad võiksid väga hästi kirja panna oma vanavanemate mälestusi kolhoosi ajast. Oleme vist jõudnu juba niikaugele, et nooremad enam ei teagi, mis asi see kolhoos oli.”

Rõõmuga võib tõdeda, et tegelikult on maakonnas kodu-uurijaid hoopis rohkem kui seekord kohal oli. Ja tingimata peab sedagi mainima, et Eesti Rahva Muuseumi teenelised korrespondendid Einvald Nõulik, Hans Uba ja Hindrik Lind, kes elavad küll juba pikemat aega mandril, uurivad aga endiselt oma kodukandi minevikku. Neist Nõulik tegeleb Karala kandiga ja Lind Sõrve poolsaarega. Aga möödunud aastal Eesti Rahva Muuseumi poolt korraldatud teatmematerjali kogumise konkursil kuhu laekus 345 tööd, oli ühe võidutöö autor ka Alfred Otstavel Kuressaarest.

Käesoleva aasta konkursi teemadeks on
1) tööelu ja töötamine Nõukogude Eestis;
2) Tartu Ülikool ja haritlased ning
3) vaba teema. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 1. august 2002.

Lõpetuseks võib sedagi mainida, et ka paljud väliseestlased jätkavad endiselt oma kunagise kodukoha mineviku jäädvustamist.
 
  Tõnu Anger Meie Maa 11-04-2002  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Apr 2002 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Vesta, Veste 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4915 Veebimajutus: www.eq.ee